turustruktuuri ja tehnoloogiapoliitilise tehnoloogilise arengu suunitlusega mõjutamiseks. Seotud lisatingimustega Konkurentsi poliitika Sekundaarne roll. Otsesed Suhteliselt ranged Primaarne roll. Ranged heaolukriteeriumid. seadused paljude tööstus- konkurentsireeglid mõnede Üksikhinnangu printsiip poliitiliselt motiveeritud tööstuspoliitiliselt eranditega motiveeritud hälvetega Suuremate riikide TP võrdlus Instrumendid Prantsusmaa Jaapan USA Raha- ja krediidisüsteem Selektiivne krediteerimine, Osaliselt selektiivne Seos tööstuspoliitikaga
(,,Ameerika Ühendriikide rahandusajalugu 1867-1960"; ,,Kapitalism ja vabadus") Ta töötas välja positiivse (eetilistest tõekspidamistest ja normatiivsetest otsustest sõltumatu) majandusteaduse metodoloogia. M. Friedman tunnistab vajadust valitsuse järele eelkõige rahaturgude reguleerimisel, sest absoluutset vabadust pole võimalik saavutada. Peab kehtestama ka teisi majanduse toimimise reegleid, näiteks tagama omanike õiguste seaduslikku kaitset, kehtestama kaubandus- ja konkurentsireeglid, nõudma lepingute täitmist, soodustama heategevust sotsiaalsete probleemide lahendamiseks jms. (lk 330- 346) 1. Kes olid industriaalühiskonna teooriate eelkäijateks? Prantslane Henri Saint-Simon: sotsiaalne süsteem, kus ,,tööstusklass" etendab juhtivat osa nii tööstuses kui poliitikas. A. Comte võttis industriaalsüsteemi idee üle ja edaspidi on see käibel olnud. Institutsiooniteooria looja T. Veblen nägi oma praktilistes järeldustes väljapääsu tehnokraatias
VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate äriagentide pakutavate teenuste (agenditeenuste) ühtne õiguslik reguleerimine - Euroopa Liidu direktiiv 86/653/EÜ sätestab füüsilisest isikust äriagentide töötamise tingimused, agentide kohustused, tasustamise ja lepingu katkestamise põhimõtted, samuti kahjutasu või kompensatsiooni tingimused ning konkurentsireeglid. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Infoühiskonna teenused on Euroopa Liidu õigustikus suhteliselt uus mõiste. Seda valdkonda reguleerib infoühiskonna teenuste transparentsuse direktiiv 98/48/EÜ, mis muu hulgas sätestab ka liikmesriikide kohustuse teavitada Euroopa Komisjoni igast infoühiskonna teenuste valdkonda puudutavast siseriiklikust õigusaktist või selle eelnõust. ELi õigustikus on määratletud ka
aastal, takistas aeganõudev piirikontroll kiiresti riknevate kaupade vedu läbi mitme liikmesriigi. Seetõttu otsustasid liikmesriigid kaotada omavahelise kaubanduse teelt eelnimetatud tollivälised tõkked ja luua ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat
aastal, takistas aeganõudev piirikontroll kiiresti riknevate kaupade vedu läbi mitme liikmesriigi. Seetõttu otsustasid liikmesriigid kaotada omavahelise kaubanduse teelt eelnimetatud tollivälised tõkked ja luua ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks
teise liikmesriiki, nende õigused töötada EL kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. EL kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa. Ühtne turg ja tollid Ühtne turg (single market) kaubad, teenused, kapital ja tööjõud liiguvad vabalt. Toimib alates 1990. aastate algusest. Liikmesriikidel on ühised konkurentsireeglid. 1. juuli 1968 tolliliit. Liikmesriigid kaotasid kõik nendevahelised kaubandust tõkestavad tollimaksud ja 42 ühtlustasid tollimäärad kolmandate riikide (riigid, mis ei kuulu EL-i) suhtes. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market)
annaabi.ee 
