Ta on suur ilus kala, kelle pikkus ulatub 1.5 meetrini, kaal 39 kilogrammini. Lõhe on siirdekala. Lõhe keha katab peen hõbedane soomus, allpoolt küljejoont lõhel tähnid puuduvad. Meres toitub lõhe väikestest kaladest ja koorikloomadest. Jõgedesse kudema tulles ta katkestab toitumise ja kõhnub tugevasti. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid. Isaskaladel lõuad pikenevad ja kõverduvad, alalõuale tekib konksjas jätke, mis läheb ülalõual olevasse väljalõikesse. Väliselt sarnaneb meriforelliga. Lõhe turgutuspiirkond on Atlandi ookeani põhjaosa. Siit läheb ta kudema Euroopa jõgedesse. Varem oli lõhe väga arvukas kõigis Euroopa jõgedes, kus leidus sobivaid koelmuid. Hüdroehitused, jõgede reostamine kommunaal- ja tööstusheitvetega ning eriti ülemäärane püük on viinud selleni, et praegu on lõhede arvukus märgatavalt vähenenud
Nende sulestik on kohev. Neil on suured silmad, mille ümber on sulgedest sõõrid (Allas jt, 2007:12). Silmade värv on varieeruvalt oranz, kollane või must (Hayman, Hume, 2004:151). Enamiku kakuliste jalad on küünisteni sulgedega kaetud (Eesti... 2011). Kakulistel on hästi välja arenenud varbad ja küünised, mis on kohastunud saakloomade püüdmiseks. Kakkude tagavarvas on väike ja esivarbad on külgedele suunatud (pilt 2) (Bang, Dahlstrøm, 2007:96). Saagi murdmisel on abiks konksjas teravate servadega nokk (Eesti... 2011). Pilt 3 Kaku jäljed lumel - lühike tagavarvas ning külgedele suunatud esivarbad (Bang, Dahlstrøm, 2007:96) Kakuliste emas- ja isaslinnud on sarnase välimusega, kuid emaslind võib olla isaslinnust veidi suurem (Eesti... 2011). Kakuliste pikkused liigiti on aga väga erinevad. Eesti pisemate kakuliste värbkakkude pikkus jääb alla 20 cm (NatureGate... 2018a). Suurimaks kakuliseks on aga üle 70 cm pikkusega kassikakk (NatureGate... 2018b).
tuleb ette nende hübriide, keda silmaga ei erista. Alles kala uimest, naha- või lihatükist eraldatud DNA-analüüsil saab kindlalt väita, kas tegu on lõhe, meriforelli või nende hübriidiga. Uus elu sünnib jões. Lõhe on siirdekala, kes tuleb sügiseti (oktoobris-novembris) sünnijõkke kudema. Kudemisrändel saab ta selga pulmarüü: isased lõhed tumenevad, varieerudes hallrohekast pruunikas-kollaseni, kõht võib helkida purpurpunaselt. Isaslõhe kindel tunnus on konksjas kõhrjätke lõua otsas. Emaslõhe pulmarüü jääb tagasihoidlikumaks, keha värvus muutub vähem. Emased lõhed pöörduvad sünnijõkke pärast kaht kuni viit, isased pärast üht kuni nelja meres veedetud aastat. Jõkke tõusu soodustavad meretuuled ja kõrge veetase nii jões kui ka meres. Lõhe koeb kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Isased kalad tõusevad koelmutele varem, võideldes parimate kohtade eest ja kaitstes neid sissetungijate vastu
O rähnilised piciformes O pütilised podicipediformes · väikesed kuni keskmise suurusega · veelinnud · tiheda ja siidja sulestikuga · tiivad lühikesed ja teravad · halvad lendajad · saba mandunud · ujuvad ja sukelduvad hästi O papagoilised psittaciformes · väikesed kuni keskmise suurusega · ronijalg · nokk tugev ja konksjas · keel paks ja lihaseline · pesitsevad puuõõntes · levila hõlmab kõiki troopilisi metsi O pingviinilised sphenischiformes · suled väikesed ja kitsad · alusnahk paks ja rasvarikas · tagajäsemed lühikesed · elavad karjadena · levinud antarktikas 58 · pesitsevad maismaal või jääl O kakulised strigiformes
kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas. Karpkala alamliikide looduslik levila. AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) *Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja "hammastega". Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 ° ( 18-20 °). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva. Vastsed toituvad planktonist. Suuremad toituvad suveperioodil hironomiididest, taimedest, molluskitest, lülijalgsetest
pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga. 5 Amuuri sasaan/AMUR WILD CARP Teada on migratsioon: kudemiseks, toitumiseks ja talvitumiseks.Talvitub sügavamates veekogudes, ei toitu. Paljuneb juunis ja juulis16 °С ( 18-20 °С). Koeb madalas vees, mari1,0-1,5 mm, kleepuv, valmimiseks 8-10 ööpäeva. Vastsed toituvad planktonist. Suuremad toituvad
annaabi.ee 
