valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused. Ühiskonna korraldus oli hierarhiline. Pealik/Kuningas Pealiku lähikondsed, oskustöölised Talupojad Sõltlased (nt. Sõjavangid ja maata inimesed) Põlluharimine: Hakkas arenema söödi viljelus (kahe välja süsteem). Põldu hariti ilmselt konksadraga, mida Vedas härg. Kasutati ristkünnitehnikat. Kalmed: Maapealsed kivikalmed (kivi kirst kalmed-kkk). Rajati 1000-300 e.Kr, eeskuju võeti skandinaaviast. Palju inimesi maeti ka põletatult maahaudadesse vi jäeti lihtsalt põlenult maapinnale Esemed: Enamasti kivist, lust ja puust mitte prnksist. Levinud kirvetüüp-õõskirves. Tähtsaim relv oli oda, palju on ka lust nooleotsi. Ehteid kanti vähe. Levinud on sarvest nööbif, lust nõelad riiete kinnitamiseks. Üksikud kasutasid
suunas. Keldi põldude jäänused Proosal Põhja-Eestis 9 Varasemaid põlde nimetatakse üldiselt keldi põldudeks, kuigi sel terminil puudub otsene seos keltidega. Valter Lang on Baltimaades ja Ojamaal eristanud ka nn balti põllud. Künti ilmselt härgadega veetava konksadraga (Lääne-Rootsi kaljujoonistel vähemalt), mille tera oli valmistatud kivist või luust/sarvest. Võimalik, et viljelusmajanduse alguses olid levinud ka kõplaga haritavad põllud: on leitud arvatavaid kõplaid. Kasvatati otra, nisu, kaera ja lina. Põlluharimisega oli lahutamatult seotud karjakasvatus selle tingis vajadus sõnniku järele. Põhjamaades sai karja laudas ületalve pidamine alguse juba umbes 500 ema ehk eelrooma rauaaja algul.
Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai tähtsaimaks rukis; põldu hariti konksadraga; matmine: kivikirstkalmed, tarandkalmed; hiljem hakati surnuid põletama; suur rahvasterändamine > surnuid hakati matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse→ pidev oht: inimesed hakkasid kokku hoidma – koguneti küladesse (kaasa aitas üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli
14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi. Harkader võrreldes konksadraga kobestas ja segas mulda paremini. Keskaja jooksul muutus harkader üldiseks üle kogu Eestimaa. Lääne-Eestis kivisel pinnal kasutati vannasatra - Kerge konksadra tüüp, mida oli võimalik vaheldumisi kas vasaku või parema käega kasutada, kasutamiseks sobis nii hobustega kui ka härgadega. Äke - Tööriist, millega peale maakündmist tehti mullakobestust ja viidi seeme külvi järel mulda (kuuselatv- ja karu- ehk oksäket). Viljalõikus käis sirbiga, mingil määral kasutati ka vikatit