Binaarne opositsioon – igas teoses jagunevad tegelased mingil määral kahte leeri. Analüüsimisel tasuks küsida: mille alusel vastandumine toimub? Mille poolest tegelased erinevad? (ja sarnanevad) Näitejuht – töötab näitlejatega, näitlejate juhendaja Rollikontseptsioonid *Konstantin Stanislavski – ümberkehastumine, läbielamine, emotsionaalne mälu, maagiline kui *Bertolt Brecht – näitamine, näitamise näitamine *Jerzy Grotowski – eneseavamine Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval
Juhtumianalüüsid (case-study) – Vaatajate teatrikogemus reaalse elu kontekstis. Kuidas nad eraelus käituvad, kuidas nähtu nende elu reaalselt mõjutab Pikemaajalisemad uuringud – Jälgitakse valitud publikuliikmeid pikema aja jooksul Retseptsiooniteooria põhimõisted Ootushorisont – vastuvõtja suhe teksti/teosesse enne vastuvõtuprotsessi Esteetiline objekt – vastuvõtja individuaalne kunstiteos, sünnib kommunikatsiooniprotsessis teose ja vastuvõtja vahel Konkretisatsioon – vaataja/lugeja vastuvõtuprotsessis moodustav tervikkujutlus tekstist/etendusest, kus vastuvõtja täidab autori jäetud tühikud Etenduse vastuvõtu osad: Meeleline taju – näeme, kuuleme, haistame vb Selle põhjal toimub Konkretiseerimine Sa (tähistaja nt dekoratsioon, näitleja) – Sc (kultuuriline kontekst, annab märgile tähenduse) – Se (tähistatav, meil on sotsiaalne ja kultuuriline kontekst mis aitab midagi mõista) Tõlgendamine ehk interpretatsioon
Autorit mõjutab uute teoste loomisel varasemate teoste vastuvõtt. 68. Kuidas kirjeldab Iser lugemisprotsessi? Kas see vastab Teie enda lugemiskogemusele? - Wolfgang Iser, eesti k-s ,,Lugemisakt. Fenomenoloogiline lähenemisviis" (Akadeemia 1990, nr 10). - Teos ja tekst: tekst on materiaalne, teos virtuaalne, kuivõrd tekib teksti ja lugeja koostoimes. Eristab teoses kunstilist poolust (autori loodud tekst) ja esteetilist poolust (lugeja teostatud konkretisatsioon). Teos ei ole stabiilne struktuur, vaid tähendusprotsessi lõpptulemus. 69. Mida tähendavad mõisted implitsiitne lugeja (Iser), eeldatud lugeja (Fish), mudellugeja (Eco)? - Implitsiitne lugeja tekstisse kätketud lugejapositsioon, toimib kui lugemise juhtimise mehhanism. Tekst kõnetab oma implitsiitset lugejat. Erinevate autorite implitsiitsed lugejad on erinevad. 70. Mis on tõlgenduskollektiiv? Millisesse tõlgenduskollektiivi Te kuulute?
zestikulatsioon, miimika. Kõik see, mida näitleja teadlikult oma keha kasutades teha suudab. Näitleja ülesanne on tegelaskuju ,,paberolendist" reaalseks muutumisel: · taasluua näidendi tegelase tunnusjooned ja omadused (sisemine tervik) · muuta kirjutatu kuuldavaks (repliigid) · näidata tegevusi, mida tegelane näidendis teeb 46. Kuidas mõjutab rolli loomist lavastaja? Lavastaja mõjutab rolli loomist: · avastaja kujutlus tegelasest kohustab näitlejat, lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist · näitleja ja tegelase suhte üldkontseptsioon: sisseelamine (Stanislavskilik meetod), võõritus (brechtlik meetod), rolli kaudu oma mina avamine (Grotowski). Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid. · lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen kogu lavastustervik nii visuaalselt
Keskkonnateater etendaja vaadeldakse suhtesolevana oma rolliga. Vaataja näeb rolli ja etendaja vahelist suhet. Näidendi tee lavale: kirjandusliku redaktsiooni (mõeldud trükis avaldamiseks ja lugeja ootustega kohandatud) või lavaredaktsiooni kaudu (näidendi konkreetse lavastuse jaoks kohandatud tekstikuju, pole iseseisev kirjandusteos, pigem käsikiri) Kuidas lavastaja mõjutab rolli loomist? Lavastaja kujutlus tegelasest kohustab näitlejat. Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja loodavast kogu näitleja konkretisatsioonist. Näitleja ja tegelase suhte üldkontseptsioon (läbielamine, võõritus jne) ja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiad näitlejatehnilise raamid. Lavastustervik on rolli ümber tekkiv maailm, mis mõjutab näitlejat ja rolli. Laval tõusevad keskmesse kehaline tegevus ja kehaliste vahenditega loodud tähendused. Kultuurilised tähendused kehakeel argielus vastavalt ajastule ja ühiskonnale
annaabi.ee 
