olevat "ilusat" ja "huvitavat" meest (kes kindlasti ei olnud sündinud ja elanud selleks, et ühel päeval tappa ja saada tapetud), võisid arvata, et üks halb omadus ei riku paljusid häid ning mees väärib elu, ent ometi pidid nad vaatemänguga leppima, et mitte sattuda konkreetselt mõtleva massiga vastuollu. 8) Uurides ostja väidet sügavuti, on tegelikult raske öelda, mida ta oma sõnadega mõtles. Kuigi ostetavad munad võisid tõepoolest olla mädad, võis algselt konkreetsena näiv fakt olla vihje müüja ebaausatele kauplemisvõtetele üldiselt. Ning kuidas võiski ostja pelgalt mõne ostetud muna alusel teha üldistusi kogu kauba kohta? Seega on võimalik väita, et tegemist oli peene solvanguga müüja aadressil ning temal oli õigus vastata samaga. Turueit ründab ostjat abstraktselt konstrueeritud sõimuga, mis võib põhineda konkreetsetel asjaoludel (varastatud riided, küsitavad sugulaste elukombed), kuid on arvatavasti alusetu. See seab neid kahte
kaugele nagu too filosoofiline argument, mis väitis, et igasugune tunnetus on võimatu. Selle tulemusena võib inimene ainult üldiselt teada, et Jumal on, samas on see ülim olend seesmiselt tühi ja surnud.Sellel mõistel puudub sisu. Jumalat ei tajuta kui vaimu. Jumalat ei tajuta elavana, konkreetselt sisu omavana. Jumalat aga tuleb just nimelt kujutleda vaimuna, mis ei ole sisutu või pealiskaudne määratlus. Et ,,vaim'' poleks lihtsalt sõnakõlks, tuleb seda mõista konkreetsena, nii nagu vana kirikuteoloogia Jumalat kolmainsana tajus. Just selle võtme abil avaneb vaimu olemus. Hegeli arvates seisneb kriitikute argument väites, et me saame Jumala kohta öelda ainult seda, et ta on, ning et see tunnetus Jumala olemasolust asub vahetult teadvuses. Hegel hülgab selle seisukoha kahel omavahel tihedalt seotud põhjusel. Esiteks, me saame mõelda ja rääkida Jumalast üksnes kui teadvust omavast olendist. Kuid mida me mõtleme teadvuse all
Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa- matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme- kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused. Eesti looduskirjanduse lugu 241 Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome- impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo- duskogemuse edasiandmist. Neis kirjeldustes esinevad aeg ja ruum alati konkreetsena ning enamikul juhtudel on tegemist ka konkreetse sünd- musega, milles autor osaleb. Tihti püüab autor oma läbielamist – näiteks kohtumist mõne huvitava loomaga või haruldase taime leidmist – luge- jale edasi anda säärasena, nagu ta seda on ise kogenud, pöörates suurt tähelepanu vahetutele aistingutele või kirjeldades, millised emotsioonid teda sel hetkel valdasid. Autori vahetut kohalolukogemust markeerivad sageli viited eri meeleelundite tajudele.
allikatest: Lahikainen et ai., 1995, Lahikainen & Kraav, 1996) käsutatud variante turvatus (ei sobi kahetähenduslikkuse tõttu), ebaturvalisus (kohmakas) ja kaitsetus (sisult sobib kõige Heaolu on tihedalt seotud turvatundega ja paremini, võib aga tunduda liiga konkreetsena nagu kaitsetus uurimisprojekt, millele me käesolevas artiklis toetume, saigi mingi välise ohu suhtes). Järgnevas (nagu ka paljudes muudes alguse 1990ndate alguses kähe maa, Soome ja Eesti elanikkonna turvalisust käsitlevates tekstides) käsutame kaitsetust ja turvalisust soodustavate ja takistavate tegurite uurimisest- ebaturvalisust kui sünonüüme. Kuopio ülikooli sotsiaalteaduste teaduskonnas alustati prof. Pauli
lühendatud täistööajast, lühemas tööajas.60 Lühendatud täistööaeg on alla 18 – aastasel sõltuvalt vanusest (vt. küsimus nr. 261. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?) Maalehe artiklis 22. november 2010 „Kuidas sätestada töölepingus õigesti osalist tööaega?“ on antud Peeter Eesmaa poolt mõned soovitused osalise tööaja sätestamiseks töölepingus: Tööaeg tuleb märkida töölepingusse konkreetsena, lepingu poolte poolt üheselt tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas. Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp. 58 Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1446& (16.11.2011) 59
annaabi.ee 
