erinevalt ja kellel on ka erinevad ettekujutused sellest, milline nende organisatsioon peaks olema. Sellised näited või uskumised või jagatud väärtused, terviklikud või killustatud , on toetatud mitmete tegutsemisnormide ja rituaalidega ning avaldavad organisatsiooni üldisele tegutsemisvõimele suurt mõju (Morgan 1997:129-130). Kultuuri kui metafoori üks peamiseid tugevusi on Morgani järgi see, et ta suunab tähelepanu väga paljudele organisatsiooni elu aspektidele. Isegi kõige konkreetsematele ja ratsionaalseatele teguritele, nagu struktuuridele, hierarhiatele, reeglitele või organisatsiooni rutiinile antakse sotsiaalsed tõlgendused, mis on olulise tähendusega mõistmaks organisatsiooni igapäevast funktsioneerimist. Näiteks koosolekud on enamat kui lihtsalt koosolekud. Nad kannavad endas organisatsioonikultuuri aspekte: pikalevenivaid mitte kuhugi viivad sõnavõtte ja töötajate passiivsust või struktureeritud päevakava ja konstruktiivseid otsuseid
vaimulike sõnavõttudes, väljendustes ja tegudes. EELK kui väikese organisatsiooni eripära on selles, et kas või kaudseks mõjutamiseks piisab vähesest eeskujust ja ette näitamisest. Samas pakub teemas kätkev vastandumise oht erinevaid võimalusi üksteise vääriti mõistmiseks või mööda rääkimiseks, ka sellest on toodud välja mõned näited. Neljas peatükk koosneb kolmest eraldi väiksemast uurimusest, mis keskenduvad konkreetsematele sündmustele ja muutustele, mis EELK arengut ja kulgu (teoloogiliselt) on kõige rohkem mõjutanud ja suunanud, nendeks on: peapiiskopite tegevuse ja profiili iseloomustus ja analüüs (karjasekirjade, seisukohtade, sõnavõttude analüüs), liturgiline uuendus ning kõige viimaks mõned näited 28 aasta edulugudest edukad kogudused ja edukas välissuhete ja oikumeenilise koostöö valdkond. Nende abil püütakse näidata, et kirikul on olnud
kuju, mis tal oli verbi laiendina. Seetõttu võivad täiendiks saada peale omastavaliste nimisõnavormide ka nimisõna muud käändevormid, nt uks eluruumidesse (vrd Uks viib eluruumidesse), kaassõnafraas, nt puhkus pärast tööd, määrsõna, nt valjusti hüüdmine(vrd hüüab valjusti) ning tegevusnimi, nt suplemast tulek (vrd tuleb suplemast), oskusrõõmu tunda (vrd oskab rõõmu tunda). Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? Osa täiendeid võivad peale selle vastata ka konkreetsematele küsimustele, nt venna (missugune? kelle?) raamat, ukseluruumidesse (missugune? kuhu?). Omadussõnaline täiend ühildub harilikult oma põhjaga arvus ja käändes, nt Kuulsast arstist räägiti imelugusid. Sellel üldreeglil on järgmised erandid: 1. Rajavas, olevas, ilma- ja kaasaütlevas käändes on ühildumine vaid osaline: a) eestäiend ühildub põhjaga ainult arvus, jäädes omastavasse käändesse, nt Jooksime selle halli kivini. Käisin vanade sõpradega kohtumas;
Oluliseks sai komöödia, mille peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul. Olulisim lühieeposte looja oli Kallimachos, idülle lõi Theokritos. Apollonios Rhodoselt kirjutas ,,Argonautika". Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju
Holokausti Memoriaalmuuseumi kogudest. Kõikide katkendite vaatamiseks ja aruteluks on vaja vähemalt kahte ainetundi. Esmalt vaadatakse klassis filmi katkend (aeg kogu filmi mahust on märgitud vastava stseeni juurde), seejärel kujundatakse klassis diskussioon. Õpetaja võib alltoodud küsimused võtta aluseks enda esitatavatele küsimustele. Küsimuse esitamisel tuleb diskussiooni suunata vastavalt õpilaste vastustele. Sulgudes on toodud viiteid konkreetsematele stseenidele. 1. Stseenid enne geto loomist (00:05:00 – 00:16:00) Juudi kogukonna igapäevaelu Varssavis. Esimesed teated juutide kodanikuõiguste piiramisest ning reageeringud sellele. Esimesed juhtumid, kus ilmneb juudivastasus tavainimeste tasandil. Juudi kogukond tõrjutud olukorras. 1. Iseloomustage pianisti perekonna tegevust pärast Saksa armee sissetungi Varssavisse. Millist ohtu nähti oma tulevikule? Milliseid erinevusi märkasite pereliikmete suhtumises uude olukorda? 2
annaabi.ee 
