Nii tekkis muusika. Oli aeg, mil siinmail elas kaks sugukonda:Tarkararkad ja Jararkade.Kaks sugukonda olid tihti sõjajalal ja püüdsid alati üksteist trumbata ja paremad olla.Kui nende vahel poleks olnud pikka ahelikku,siis kes teab mis oleks juhtuda võinud? Kogu see sõnasõda ja üksteise mahategemine sai alguse juba päris kaua aega tagasi.Tarkararkade pealik Tarka ja Jararkade pealiku Konka vahel.Tarka ja Konka pidid läbi viima ühisretke, et minevikus toimunud lahkhelisid lahendada ja arutleda teemal:Ühissugu.See oli loomulikult ettekääne.Konkal olid peas vaid mõtted kuidas varastada Tarkararkade iidne tulekivi.Ja ka selleks oli põhjus olemas. Jararkade heaks omaduseks oli hea jutuoskus ja kavalus,kuid ega Tararkad ka neist alla ei jäänud.Miks nad peaksid selle küll varastama? Asi on selles,et Tarkarkade pealik Tarka ajas Jararkade pealiku Konka juuksed elevusest
tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi- nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuna“. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt 1915.aastal mööda Kopli tänavat ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja automootoriga töötavad mootorvagunid. [1]
Seltsi sini must valge lipp suurkogumise algus: Jakob Hurt avaldab üleskutse "Paar 1886 1. jaanuar "Perno Postimees" palvid Eesti ärksamatele hakkab uue omaniku K.A.Hermanni poegadele ja tütardele" toimetamisel ilmuma Tartus uue nimetusega "Postimees" (ilmub tänaseni) 1888 Tallinnas avatakse hoburaudtee ehk konka 1889 venestusreformide algus Tartu Ülikoolis 1889 Toris asutatakse esimene karskusselts Eestis 1891 IV üldlaulupidu Tartus 1896 esimest korda näidatakse Tallinnas kino 1892 Tartus toimub Eesti ehk elavaid pilte karskusseltside I kongress
(Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast. Aastatel 1917-1929 töötas selles koolis Miina Härma õpetajana, nüüd kannab kool tema nime. Märksõnad, mida ei leidnud: maarjapäevad Kerjusmungad pistemaakler sirvilauad maanõunik haagikohus ,,konka" Eesti Aleksandrikool kabel LISA Balti erikord - Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused
lõpuni, kuid eragümnaasiumi 90kroonist õppemaksu aastas poleks jõudnud maksta. Ema läks avaldusega õppemaksust vabastamise kohta Jakob Westholmi juurde, kes ta palve rahuldas. Konkaga Peetri platsilt Kadriorgu Tallinna trammi eelkäija hoburaudtee oli kasutusel 1918. aastani. Sageli sõitsime poistega Peetri platsilt, praeguselt Vabaduse väljakult või Viru tänavalt Kadriorgu tänu sellele, et minu isapoolne tädi Anna oli konka peal piletimüüja ja lubas meil "jänestena" sõita. Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes
Näiteks sõnad jaakar, kopsik, koss, ragatka, abar, nast, nogi, kleionka. Liiklusvahendid ja transport - esimesed hobupostijaamad rajati Eestisse juba 16. sajandi teisel poolel, mida tähistab sõna jaam tulek eesti keelde. Postijaamade ja osalt ka mõisate kaudu said eesti keeles tuntuks hobusõidukite nimetused – kaleska/kalluska, karet/karetka, lineika. 1870. aastal avati Tallinna-Peterburi raudteeliin ja selle kaudu tuli eesti keelde palju sellealaseid laensõnu: dresiin, kalonka, konka, reelka/relss. Kaubandus ja mõõdud – Liivimaal tegutses juba 15.-16. sajandil palju vene kaupmehi. Laatadel oli palju vene kaupmehi ja selle tõttu tuli palju sellealast laensõnavara. Näiteks basaar/pasar, lahvka, palagan. Ehitused ja elamusisustus – kalidor, kamorka Majapidamistarbed – kopsik, plooska, plüüda, samovar Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska
annaabi.ee 
