alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mängivad suurt rolli ka õnnetustes. Ei möödu päevagi, kui uudistes poleks juttu avariidest, mis juhtuvad just alkoholi mõju tagajärjel. Artikli autor on kogunud infot kokku väga paljudest kirjalikest allikatest nii Eestist kui ka välismaalt. Kasutatud on erinevate uuringute ning küsitluste andmeid, näiteks tervisekäitumise uuringuid, Konjuktuuriinstituudi andmeid, Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid. Tuleb välja, et alkohol mängib suurt rolli enesetappudes, mõrvades, tulesurmades, liiklusõnnetustes ning uppumistes. Alkoholi liig- ja kuritarvitamine aitab suuresti kaasa ka abielulahutustes ning laste väärkohtlemistes. Väga palju on inimesi, kes vajavad haiglaravi, kuid suur osa neist vajab abi just alkoholi liigtarvitamise tõttu, kuna alkohol võib olla ka
alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mängivad suurt rolli ka õnnetustes. Ei möödu päevagi, kui uudistes poleks juttu avariidest, mis juhtuvad just alkoholi mõju tagajärjel. Artikli autor on kogunud infot kokku väga paljudest kirjalikest allikatest nii Eestist kui ka välismaalt. Kasutatud on erinevate uuringute ning küsitluste andmeid, näiteks tervisekäitumise uuringuid, Konjuktuuriinstituudi andmeid, Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid. Tuleb välja, et alkohol mängib suurt rolli enesetappudes, mõrvades, tulesurmades, liiklusõnnetustes ning uppumistes. Alkoholi liig- ja kuritarvitamine aitab suuresti kaasa ka abielulahutustes ning laste väärkohtlemistes. Väga palju on inimesi, kes vajavad haiglaravi, kuid suur osa neist vajab abi just alkoholi liigtarvitamise tõttu, kuna alkohol võib olla ka
teguriks 42% tööstuaettevõtjatest ning sama suur osa ehitusfirmadest, siis praegu on need osakaalud vastavalt üheksa ja kuus protsenti. Ning nendelgi on puudus pigem spetsiifilistest tippspetsialistidest. Suurimaks mureks on ettevõtjate jaoks tõusnud hoopis vähene nõudlus. Kasvanud on ka tarbijate hirm töötuks jäämise ees. Inimestel soovitatakse olla palganõud- mistes paindlik, et ettevõtteid mitte pankrotti ajada.. Eesti Konjuktuuriinstituudi direktori Merle Josingu sõnul ei ole mõnel alal, nagu näiteks õmblussektoris, mõtet loota, et see mõne aasta pärast varasemas mahus taastub. Samas on inimeste palgaootused jäänud üpris kõrgeks palgatõusu ootab järgmiselt aastalt 24% küsitletutest. 49% arvab aga, et nende palk jääb tuleval aastal samaks. Praegu on jäänud ainsaks majandusharuks infotehnoloogia, kus suurimaks probleemiks peetud tööjõupuudus esineb endiselt
Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas. Samuti on esiletõstetud, et kui 2004. aastal ostis igapäevaselt toidukaupu 31% elanikest, siis 2009. aastal vaid 18% . Graafik 1.1
hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nendetapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Samal ajal lambaliha jaehind on teinud jätkuvat tõusu. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmeil (www.ki.ee 11.09.2008) oli lambaliha jaehind Eesti turgudel 2007. a augustis 86.98 kr, aga 2008. a augustis isegi 101.88 kr kilogrammist (hinnatõus 17%), tavakauplustes vastavalt 127.83 ja 178.95 kr/kg-st. (hinnatõus juba 40%). Vaatamata lambaliha kogutoodangu suurenemisele (tabel 1) moodustas lamba- ja kitseliha riigi liha kogutoodangu struktuurist 2007. aastal siiski vaid 1%. Seda vaatamata sellele, et 2007. aastal suurenes lamba-ja kitselihatoodang võrreldes 2006
-2008 kasvas 3 lammaste arvukus üle 2,5 korra. Hetkel on probleemiks tõusnud jällegi lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lammaste tapmisega lihatööstuseid napib ja nende tapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Konjuktuuriinstituudi andmeil on lambaliha jaehinnad pidevalt tõusnud, kuid kokkuostuhinnad mitte oluliselt. Näiteks(www.ki.ee/09.11.2004) olid lambaliha kokkuostuhinnad 2004.a.septembris 12-23 kg noorlammaste lihakehadel 45.90 kr/kg-st (SEUROPI järgi R2) ja täiskasvanud lammastel 23,72 kr/kg-st. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Kuid lambaliha keskmine hind Eesti turgudel oli 2003.a. oktoobris 65,45 kr/kg ja 2004.a
annaabi.ee 
