sõja nende 2 vahel See leping omakorda kinnitas jälle balti eriõigusi. 4. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat. Haldusjaotus. Riiklik võimuaparaat. Rüütelkondade omavalitsus. Luterlikud territoriaalkirikud. Linnad. Õiguskorraldus. Kohtukorraldus. Kommunikatsioon Heinrich Claus von Fick- läks Rootsi võimu alt Vene poolele. Tegeles Vene keskasutussüsteemide loomisega- kollegiumidega- eri elu valdkondades. Saadeti Siberisse, siis sai uue võimu korral jälle tagasi (1743). Konglomeraatriik- Riigitüüp, mis hülmab erinevaid regioone, mis on riigi tuumalaga erinevates õiguslikes sidemetes. Vene keisririik oli ka konglomeraatriik. Samamoodi oli ka Rootsi 17. sajandil. 1710. aasta järel siiski Balti provintsides toimusid olulised muutused Kui Rootsi kunn valitses absolutistlikult, siis vene tsaarid esialgu hoidusid balti siseasjadesse sekkumast. Balti erikord (der baltische Landesstaat balti maariik)- Rüütelkondade ja linnade omavalitsus Balti provintsis
ümberkorraldamisega, võimuaparaadi moderniseerimisega. Peeter I jaoks oli Rootsi võimukorraldus eeskujuks. Ümberkorralduste läbiviimisel oli suur roll Fickil, kes enne ametlikku üleminekut Peeter I teenistusse kopeeris ta dokumente, mis käsitlesid Rootsi ametkondade tegevust ja ülesehitust – nende andmete põhjal toimus Vene keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid.
Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad. Rootslased ei saavutanud mitte midagi sõjaga. Põhjasõja tulemused: Vene tsaaririik võitis Põhja-sõja tulemusel, Eestimaa ja Liivimaa alad läksid Vene impeeriumi koosseisu. Peeter I lõi kolleegiumid, võttis eeskuju vaenlase ehk Rootsi eeskuju, et läbi viia reforme. Oluline roll oli Heinrich Claus von Fick'il. 4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade
Keskaegne ehk eelmoodne riik · Isikuline riik põhines individuaalsetel sidemetel (truudus, kuulekus). Keskajal oli hierarhia: nt feodaalsed suhted. Võimukandjad ja nende suhted moodustasid politiilise kuultuuri. · Feodaalne killustatus riigivõimu funktsioonide jagunemine eri võimude vahel. Suur osa riigi funkstioone on sellised, mida koha peal teostavad vasallid (maksude kogumine, põhiline kohtuvõim). · Riigid polnud ühtsed ehk konglomeraatriik või komposiitmonarhia - riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osadest. Kuningas valitses eri ühe osa seaduste järgi. Sellised riigid püsisid kaua vastu veel uusajalgi (Vene Tsaaririigi külge olid liidetud Balti provintsid ehk Balti erikord). · Dualism vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Siit saab alguse Euroopa parlamentarism. Universalism vs partikularism
4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine võib kaitsta neid indiaani hõime, kes on hispaanlastega liitu astunud 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda Karl V impeerium · Karl V impeerium. Kastiilia-Aragon, Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Madalmaad, Ameerika vallutused · "Multi-kulti" e. konglomeraatriik. Oma seadused säilisid. Mitte unitaarne impeerium, pealinna polnud. Illusioon, et keiser on "kuningas igas kuningriigis" · Karl V keelteoskusest: hisp. k. Jumalaga, itaalia k. naistega, pr k. meestega ja sks k. hobusega "Universaalmonarhia" probleem · Ambitsioonikas sümboolika. 1517 sõitis kroonimisele laevaga, purjetel embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale).
annaabi.ee 
