mida sa ei taha, et sulle tehakse. Konfutsiuse õpetus tõusis Han dünastia ajal riiklikuks õpetuseks (200.a.e.m.a.-200.a.m.a.j.). Konfutsionism on kanooniline õpetus, mis muutus vahepeal dogmaks. Püstitati ka templeid, kus sai palvetamas käia. Algselt oli see filosoofia, alles hiljem muutus see religioosseks. Konfutsiust austatakse kui õpetajat, mitte Jumalat. Seda õpetust ei peeta religiooniks, vaid pigem ühiskonnakorralduseks, ideoloogiaks ning filosoofiaks. Taoism Taoismi nagu ka konfutsionismi järgijate hulk tõusis Sõdivate riikide perioodi ajal (475-221a. e.m.a.) Laozi – vana õpetlane, kelle olemasolust kindlaid andmeid ning tõendeid pole. Raamatus, mille ta kirjutas, on 81 lühikest peatükki. Legend räägib, et ta oli 81.a. emaüsas ning väljus alles eaka ning targa mehena ning hakkas kohe teisi õpetama. Veel üks legend väidab, et ta ei sündinud, vaid tekkis ise – materjaliseerus. Arvatakse, et
mõjukaim õpetaja, kes on pälvinud ka tiitli ,,ya sheng" ehk ,,teine õnnis". Nagu ma Konfutius oli ka Meng zi pärit Tsou asulast Lu vürstiriigist, mis tänapäeval asub Shandongi provintsis(http://www.busismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Traditsiooni järgi sai esmase õpetuse targalt ja elukogenud emalt, siis õppis ta õpetaja Szu käe all, kes oli Konfutsiuse lapselaps ja hinnatud teose Õpetus kesmisest (hiina keeles Zhongyong) autor. Viimane teos kuulub ka konfutsionismi kaanonisse(Hinton 1999:xx). Tal on veel sarnasusi Konfutsiusega, nimelt ta rändas samuti oma eluajal palju mööda Hiinat ja peatus erinevates vürstiriikides, kuid ei õnnestunud saada püsivalt ametisse ühegi valitseja juurde, et oma õpetusi ellu rakendada. Elu lõpuaastad veetis oma kodumaal Lus, pühendudes õpetamisele(http://www.busismiinstituut.ee/leksikon/m.html). 1.1. Meng zi õpetuse mõjud
Asjaolu, et meie näeme selles kõiges ikkagi inimest, tuleneb meie piiratusest. Kuna tegelikult inimest ei ole, ei peeta ka inimese surma absoluutseks ega kahetsusväärseks. Budistliku filosoofia järgi on elu üks pidev liikumine ühest olekust teise, mis lõpeb vabanemisega karma ahelatest, nirvaanaga. Hiina religioonide järgi on aga elu mõtteks elu ise. Taoismis usutakse, et tasakaalu saavutamiseks piisab looduslähedasest ja tagasihoidlikust eluviisist. Konfutsionismi õpetuse järgi pürgitakse tasakaalu saavutamise poole aktiivse ellusuhtumise, õpingute ja tsiviliseerituse kaudu. Konfutsius ütles oma õpilastele: ,,Mida te surma kohta pärite, kui te elugi ei mõista?" Hinduism ja budism näevad surma suhteliselt sarnaselt. Hinduismis on surm atmani, hinge siirdumine uude kehasse - ,,nagu inimene vahetab kulunud riided uute vastu." Surm ei ole nendes religioonides midagi kurba ega lõplikku. Surm on ajutine olukord, justkui
· Konfutsius kui hariduse ja kultuuri jumal · Pigem ühiskonnaõpetus mille eesmärk on korrastada ühiskonna omavahelised suhted-ühiskonnasuhete õpetus · Kõige vähem jumalaid : Konfutsius ise ja palju ajaloolisi tegelasi, eelkõige inimesi · Palju kujusid habe, müts, tagasihoidlikud riided, vahel käes raamat · Taiwanis u. 25 templit Hiinas vähe sest Mao Zedongi ajal oli tugev konfutsionismi vastane kampaania · Liturgilised tegevused ainult tähtpäevadel · Altaritel võivad olla ainult Konfutsiuse ja tema õpilaste kujud Taoism · Kasvas välja kahest teosest : Zhuangzi ja Daodejing - Laozi nimetuseks dao jia ehk Dao koolkond · Kõik asjad on suhtelised · Õpetus surematusest · Han'i dünastia, natuke enne meie ajaarvamise algust · Dao jiao Dao uskumus/usund
kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks • Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja • Kirjapandu koguti kokku kohe pärast saadiku surma ja on säilinud muutumatuna • Sunna püha pärimus, mis täpsustab muhamedi elu • Saadiku sõnalised ja käitumuslikud ilmutuste tõlgendused 5. Hiina ja Jaapani mõttesuundade taosimi, konfutsionismi ja shinto olemus Hiina • Ei ole ühte üldist religiooni, jälgitakse paljusid usundeid ja filosoofiavaldkondi, millest nei on eriti tähtsad. • Konfutsianism • Ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtete avatud humanismi • Peab tähtsaks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid valitseja ja alamate, mehe ja naise ning isa ja poja vahel • Ohvrirituaalidega väljendab lugupidamist esivanemate vastu