Põhikaardi uuendamine toimub iga 10-15 aasta järel. Eesti Põhikaart peab rahuldama uurimis- ja projekteerimistööde, registrite, loodusvarade, uuringute, riigikaitse ja elanikkonna vajadusi. Kaardi järgi peab saama määrata maastikuobjektide geograafilisi ja ristkoordinaate, absoluutseid kõrgusi, maastikuobjektide ja haldusalade paiknemist ja nende põhiandmeid. Eesti territoorium on ida-lääne suunas pikem kui põhja-lõuna suunas, seepärast on Eesti Põhikaart koostatud Lamberti konformses koonilises projektsioonis. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on puutekoonuse asemel kasutatud lõikekoonust referentsellipsoidil GRS-80. Projektsiooni parameetrid on järgmised: 1. koonuse lõikeparalleelid: BL=58°00’ ja BP=59°20’ 2. keskmeridiaan: LK=24°00’00’’ Kujutise mõõtkava on õige lõikeparalleelidel, mis on moonutuste nulljooneks Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool.
Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17.Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis(koonuse tippu) Paralleelid on kontsentrilised ringjooned ,mille kese on meridiaanide lõikepunktis-proj poolusel 18.Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses proj.Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus?(merkatori) Meriidiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nenge geogr pikkuste vahega.Kuna tegelikuses meridiaanid koonduvad ,siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil ,suundudes poolusele ,kasvab ,võrreldes tõelisega.parallelid on parallelsed sirgjooned 19.Meridionaalosa Merkatori projektsiooni abstsiss (x) paralleeli kaugus ekvaatorist minutites. 20
kaartide alusena, eelkõige põhja-lõuna suunas väljavenitatud alade jaoks [1] Joonis 14. Sinusoidaalne projektsioon 10. EESTIS KASUTATAVAD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID Eesti Baaskaardi projektsioon TM-B Eesti Baaskaart on Balti riikide jaoks ühtses Mercatori konformses põiksilindrilises TM-BALTI projektsioonis. Parameetrid: • Geodeetiline referentssüsteem – ETRS89 • Ellipsoid – GRS80 • Telgmeridiaan – L=24o00` • Mõõtkavategur telgmeridiaanil – 0, 9996 TM-BALTI projektsioonil põhineva tasapinnalise ristkoordinaatide süsteemi TM-B parameetrid: • Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00o00` ja L0=24o00` 12
Dopleri nihe, 7) L2- faasi Dopleri nihe. abiprojektsioon, on GRS-80 ellipsoidi projektsiooni meridiaanidevahelise nurga suhet projektsioonis ja Milliseid mudelid kasutatakse Gaussi-Krugeri poiksilindrilises konformses ellipsoidil (L-Est puhul 0,854 175 858 05). troposfäärirefraktsiooni modelleerimisel. projektsioonis.Mootkava teguriga telgmeridiaanil 22. Mida nimetatakse projektsiooni Kuidas need on saadud? Hopfieldi 1,0000
Koonilise polaarprojektsiooni (ka kooniline normaalprojektsioon) meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis (projektsioonipinna, s.t. koonuse tipus) ja nurgad nende vahe on proportsionaalsed (kuid mitte võrdsed!) vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. Paralleelid on kontsentrilised ringjooned, mille kese on meridiaanide lõikepunktis – projektsiooni poolusel. (lk.63) 18. Milline on meridiaanide ja paralleelide kuju püstsilindrilises konformses projektsioonis. Mis on paralleelide vahekauguse muutuse põhjus? Püstsilindriline konformne projektsioon=Mercatori (püstsilindriline) projektsioon. Meridiaanid on paralleelsed sirged, mille omavahelised kaugused on proportsionaalsed nende geograafiliste pikkuste vahedega. Kuna tegelikult meridiaanid koonduvad, siis projektsiooni meridiaanide vaheline kaugus kaardil, suundudes poolusele, kasvab, võrreldes tõelisega
Maastiku punktide vastastikude asendi õigeks kujutamiseks projektsioonis on vajalik kõigi mõõdetud kaldjoonte pikkused arvutada ümber pikkusteks horisontaaltasandil - horisontaalprojektsioon. 8. Kaardiprojektsioonid ja -moonutused Täiendus punasest juhendist lk 7-8 (seal on joonis ka): *Konformsed ehk õigenurksed on sellised projektsioonid, mille nurgad ei moondu ja mõõtkava ei olene joone suunast. Topograafilised kaardid moodustatakse tänapäeval üldjuhul just konformses projektsioonis. *Ekvivalentsete projektsioonide puhul on pindalade suhe ellipsoidil ja projektsioonis jääv suurus ja see kehtib ka lõpliku suurusega pinnaosadel. Neid kasutatakse üldjuhul ainult erikaartidel, kui ühel või teisel põhjusel on tähtis pindala suurust teada. *Konventsionaalsed ehk leppelised projektsioonid on kasutatavad erikaartide puhul, kusjuures kontuuride sarnasus on lähedasem kui ekvivalentsetel ja pindalade sarnasus lähedasem kui konformsetel kaartidel.
annaabi.ee 
