3. Projektsioonide omadused Koonilised projektsioonid on valdavalt normaalsed ehk püstised. Põik- ja kaldaprojektsiooni kasutatakse koonuse puhul harva. Koonilised kaldprojektsioonid võiksid sobida aladele, mis on välja venitatud paralleelide suhtes kaldsuunas ning põikprojektsioonid piki meridiaane väljavenitatud aladele. Koonus kas puutub maaellipsoidi või lõikab seda.[4] Koonilisi konformseid projektsiooni nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert, kelle idee kohaselt säilitatakse telgmeridiaani ja puuteparalleeli asend. Teised meridiaanid konstrueeritakse risti puuteparalleelidega, säilitades samad vahekaugused, mis olid neil maaellipsoidil. Paralleelide vahekaugused koonuse pinnal saadakse konformsuse nõuet arvestades. [4]
kitsavööndiliste põiksilindriliste projektsioonide puhul. Muudel juhtudel leotakse Maa üldjuhul sfääriks. Silindrilistes polaarprojektsioonides kujutatakse meridiaane paralleelsete sirgetena, mille kaugused üksteisest on proportsionaalsed vastavate geograafiliste pikkuste vahedega. paralleele kujutatakse meridiaanidega ristuvate sirgetena. Silindrilisi konformseid projektsioone kasutatakse sageli nii suure- kui ka väiksemõõtkavaliste kaartide koostamisel, kusjuures püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse enamiku merekaartide puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste kaartide puhul. Konformseid kaldprojektsioone kasutatakse aeronavigatsioonis. Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 89) 16
Kaardivõrk projekteeritakse konformsuse nõuet arvestades koonuse pinnale, mis seejärel laotatakse tasapinnale. Saadakse lehvik, millel meridiaanid on kujutatud koonuse tipust väljuvate kiirtena ja paralleelid kontsentriliste ringidena. Moonutused olenevad ainult geograafilisest laiusest. Puuteparalleel ja selle läheduses olevad alad on pinnal kujutatud korrektselt. Eemaldudes puuteparallelist pooluse või ekvaatori suunas, hakkavad moonutused suurenema. Koonilisi konformseid projektsioon nimetatakse ka Lamberti projektsioonideks, sest nende põhialused töötas 18 sajandil välja prantsuse päritoluga saksa matemaatik Jean Henri Lambert. Koonilist konformset projektsiooni (Lambert-EST ehk L-EST) kasutatakse Eesti topograafiliste kaartide koostamisel 1:20 000 (Eesti Põhikaart) ja suuremas mõõtkavas. Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonid toovad endaga kaasa moonutusi Moonutuste laadilt eristatakse projektsioone järgmiselt:
ja kommerts eesmärkidel üle kogu maailma, isegi valitsusasutustes nagu NASA, NOAA, USDA; DLR; CSIRO, jmt. Uus GRASS 6 tutvustab uut topoloogilist 2D/3D vektorgraafika mootorit ja toetab vektori analüüsi läbi interneti. Atribuute saab nüüd seadistada SQL-il baseeruvatel DBMS-idel (andmebaasid). Samuti on lisatud uus kuvasüsteem. GRASS on integreeritud GDAL/OGR teekidega toetamaks suurt hulka raster ja vektor vorminguid, sealhulgas ka OGC-konformseid liht funktsioone. GRASS toetab töögruppide funktsiooni läbi oma LOCATION/MAPSET kontseptsiooni, millega saab andmeid jagada läbi NFS-i (Network File System läbi võrgu toimiv failisüsteem). Tänu sellele saab meeskond samaaegset töötada sama projekti kallal andmebaasis, läbi keskserveri. (martinl, 2010) 18 19 Kokkuvõte Kuigi GIS programme on palju erinevaid, jaotuvad nad siiski kahte põhilisse rühma:
Kuid hoolimata välisest survest on kunstil kaudne surve kui ka riiklike tellimustöödega rahva ehk publiku jaoks alati olnud ka mingi kaasnev kõrge honorar ja ametlik tunnustus. Säilita maks mingisugustki loomingulisust, üritati teemalisi teoseid lõi Ilmar Malin. 1964. aastal konformseid süžeid esitada vähemalt kaas formeerus kunstnike rühmitus ANK ’64 (Jüri aegses kuues. Arrak, Malle Leis, Tõnis ja Mare Vint), mille Graafika jäi sõja järel illustratiivseks, liikmed orienteerusid avangardismile ja seadsid domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid oma peamiseks eesmärgiks kunstiteose
infokanalid. Püüdes igati oma ümbrusega kohaneda, ei suuda konformsed isiksused selle mõjudele vastu seista.Lapsepõlves konformsed jooned silma ei hakka ja tõmbavad endale tähelepanu alles noorukieas. Sellised noorukid kiinduvad väga oma kohta eakaaslaste grupis ja tihti jätkatakse näiteks õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Grupiga vastuollu minek kujutab endast rasket psüühilist traumat.Initsiatiivi puudumise tõttu on konformseid noorukeid kerge kaasa tõmmata grupiviisilistele korrarikkumistele, alkohoolsetesse ekstsessidesse jms.P. Gannuskini tüpoloogia ,,konstitutsionaalselt piiratute" grupp on konformse tüübiga paljuski sarnane. Selle autori arvates on konformsuse põhjus mõõdukas vaimse arengu peetus, mis ei ulatu debiilsusse. Niisugused inimesed oskavad olla seltskonnas, rääkida ilmast, kuid ei ilmuta vähimatki originaalsust.
annaabi.ee 
