järeleandja on nõrk, ja ta hakkab otsima võimalusi teise poole üle täieliku võimu saavutamiseks. Kompromissi puhul soovivad mõlemad osapooled tegeleda konflikti lahendamisega ja loobuma selle nimel osaliselt oma heaolust. Selle meetodi rakendamine sobib olukordades, kus arutluse all on olulised küsimused, aega on vähe või konflikti põhjuste lahendamist soovitakse edasi lükata (Vadi, 1995, lk 86). Neljas meetod oli domineerimine, mis tähendab üleolekut teise konfliktipoole suhtes. Seda meetodit ei tohi rakendada liiga tihti ennekõike seetõttu, et otsuste eest vastutab otsustaja. Kui otsuseid teeb pidevalt üks ja sama isik, siis vastutab ta ka nende eest ja kellegi teisel pole vaja probleemidega tegeleda. Viimase meetodina on koostöömeetod. See tähendab seda, et mõlemad konflikti osapooled on sunnitud ise tegelema konfliktide lahenduste otsimisega. Meetodi tüüpiline rakendamine toimub konflikti osapoolte ühise tööülesande määramise teel.............
järeldada, et järeleandja on nõrk, ja ta hakkab otsima võimalusi teise poole üle täieliku võimu saavutamiseks. Kompromissi puhul soovivad mõlemad osapooled tegeleda konflikti lahendamisega ja loobuma selle nimel osaliselt oma heaolust. Selle meetodi rakendamine sobib olukordades, kus arutluse all on olulised küsimused, aega on vähe või konflikti põhjuste lahendamist soovitakse edasi lükata. Neljas meetod oli domineerimine, mis tähendab üleolekut teise konfliktipoole suhtes. Seda meetodit ei tohi rakendada liiga tihti ennekõike seetõttu, et otsuste eest vastutab otsustaja. Kui otsuseid teeb pidevalt üks ja sama isik, siis vastutab ta ka nende eest ja kellegi teisel pole vaja probleemidega tegeleda. Viimase meetodina on koostöömeetod. See tähendab seda, et mõlemad konflikti osapooled on sunnitud ise tegelema konfliktide lahenduste otsimisega. Meetodi tüüpiline rakendamine toimub konflikti osapoolte ühise tööülesande määramise teel.
Töö organiseerimatus. Töötajate ebakindlus ning nende ebavõrdne kohtlemine. Usalduse puudumine. Motivatsiooni puudumine. Võimu kuritarvitamine. (Kilkson, 2012) 7 3 KUIDAS LAHENDADA KONFLIKTE? Konflikti lahendamine algab sisetööst. Isegi grupikonflikti allikas ja esmane tasand on sisekonflikt. Konflikti sattudes tuleb püüda asetada ennast teise konfliktipoole olukorda. Seejärel tuleb alustada sisemist vestlust konfliktipoolte vahel, seni kuni tuntakse, et muututakse neutraalseks, ollakse avatud mõlemale poolele või kuni pinge taandub. (Vihma, 2006, lk 63) Kölni ülikooli professor Wolker Buddrus rõhutab konfliktide lahendamisel kolme asja: Loobu mõttest, et sa kontrollid teise inimese sisemist protsessi. Ole teadlik oma sisemistest protsessidest ning jaga seda teistega.
suhted halvenevad ja probleem ei lahene. Konflikti lahendamisel eristatakse 5-t tehnikat: 1. vältimine- konflikti osapooled ei soovi konfliktiga tegeleda, probleem pole oluline, ajutine rahunemine võib ilmsiks tuua uue vaatenurga, et lahendust leida; 2. kohaldumine- vähemalt üks osapool lähtub konflikti puhul mõistusest, mitte emotsioonidest; 3. kompromiss- mõlemad osapooled soovivad aktiivselt tegeleda konflikti lahendamisega; 4. domineerimine- kasutatakse üleolekut teise konfliktipoole suhtes; 5. koostöö- mõlemad konfliktiosapooled on sunnitud ise tegelema konfliktile lahenduse otsimisega. 38. Konflikti juhtimine Eesmärgiks on tagada, et konflikt oleks loov ja produktiivne. Tuleb aru saada konflikti olemusest, selleks tuleb hinnata konflikti tähtsust ja mõju, st kas konflikt on oma iseloomult kasulik ja motiveeriv. Tuleb välja selgitada konflikti tüüp, seejärel valida üldine strateegia konfliktsituatsioonis käitumiseks
Rv-sed ja siseriiklikud relvastatud konfliktid: siseriiklik konflikt peab ületama teat künnise, et 1977 Genfi konv alusel saaks välisriik appi minna (konv osapool; selle ja vastupanu relvajõud- 4 ting). Rv-se humanitaarõ-se normide jõustam viisid: Repressaalide kasut; 1949 Genfi konv keelustab kasut. Rv-ne tavaõigus. Kaitsva riigi institutsioon: konfl osapooled peavad alguses määr rv-se humõ-se normide täitmiseks III riigid, kes teost jv-t ühe konfliktipoole käes olevate teise kodanike üle. Rv-ne Uurimiskomisjon: raskete või oluliste rikkumiste uurim. Muidu tarvilik nõusolek. Rv-ne Punane Rist oluline jõustaja Rv-se kuritegude menetlemiseks rv-d kohtud: o Nürnbergi tribunal 1945. Individuaalne vastutus sõja-, rahvus-, inimsusevastaste kuritegude eest. o Jugoslaavia tribunal 1993. Tribunal arut vahemikus 01.01.91 kuni JoNk poolt
annaabi.ee 
