konfliktianalüüs (0)

Geidi Sartakov



Ärieetiline konflikt Juhtumi kirjeldus Ettevõte,   mis   on   tegutsenud   16   aastat,   tegeleb   esmaabi   toodete   ja   pakkide   müümisega. Ettevõttel on viimase 2 aasta jooksul vähenenud töö maht ning tekkinud on makseraskused. Töötajatele on tihti töötasud maksmata ning välja makstakse neid osade kaupa. Lao juhataja, kes   on   ettevõttes   töötanud   10   aastat,   ei   ole   oma   palka   kätte   saanud   viimased   3   kuud, kogusummas   kokku   6450   eurot.   Kahel   esimesel   kuul   andis   ettevõtte   tegevjuht   mitmeid lubadusi, et palk saab peagi makstud. Viimasel, ehk kolmandal kuul, tegevjuht ennast enam näole ei andnud, kõnedele ning sõnumitele ei vastanud. Lõpuks otsustas laojuhataja, et kuna tehtud töö eest on tasu saamata, ei lähe tema enne tööle kui palk on kätte saadud, vähemalt mingi osagi sellest. Kolm päeva peale tööle mitteilmumist saatis ettevõtte juht laojuhatajale sõnumi, et tööleping on lõpetatud. Nüüd on laojuhatajal kolm valikut mida edasi teha: minna töövaidluskomisjoni, kohtusse või jätta asi sinna paika ja oma eluga edasi minna.  Olulised faktid Juhtumi kirjelduses on välja toodud kõik juhtumi olulisemad faktid. Kuid juhtumil on veel olulisi fakte mis vajavad väljatoomist. Esiteks   on   juhtumi   kaks   osapoolt,   laojuhataja   ja   tegevjuht,   lisaks   tööalasele   suhtele   ka sugulassuhtes. See teeb töötaja otsuse tegemise raskemaks. Kuna ettevõtte juht ei ole suvaline inimene,   kellega   ei   pea   peale   töösuhte   lõppemist   enam   kunagi   kokku   puutuma,   teeb   see töötaja otsuse edasise käekäigu suhtes keerulisemaks.  Teiseks, kui ettevõtte juht saatis töötajale sõnumi, et tööleping on lõpetatud ja rohkem teda tööle vaja ei ole, tõi ta põhjuseks selle, et töötaja on rikkunud töölepinguseadust. Tegevjuhi arvates rikkus töötaja töölepingu kohustusi tööle mitteilmumisega. Kolmandaks   on   tööandja   kindlalt   seisukohal,   et   töötaja   rikkus   töölepingut   ning   ta   ei   ole kohustatud   talle   mitte   midagi   maksma.   Igasugusest   lahenduse   leidmisest   on   tööandja keeldunud.


Huvilised Selle juhtumi puhul oleks huvilisi rohkem kui ainult tööandja ja töövõtja. Huvilised oleks: tööandja,   töövõtja,   ettevõtte   teised   töötajad,   nii   tööandja   kui   ja   töötaja   perekond   ja lähisugulased. Töötaja ainus soov selles juhtumis on kätte saada tehtud töö eest tasu, 6450 eurot on suur summa ja kaasa toonud perekonnale majanduslikke raskusi. Tööandja huvi oli niigi raskuses ettevõtte edasi töötamine. Laojuhataja tööle mitteilmumine tekitas segadusi ning kahjustas ettevõtte majanduslikku olukorda veelgi enam. Ettevõtte teised töötajate huvi on ettevõtte edasi töötamine. Kui ettevõtte tegevus seisab, ei ole neil tööd ega ka ettevõttel rahalisi vahendeid, mille eest neile töötasu maksta. Nii   ettevõtja   kui   ja   laojuhataja   perekonnad   ja   lähisugulased   soovivad,   et   jõutaks mingisugusele kokkuleppele, mis sobib mõlemale ja edasi saaks liikuda heades suhetes. Probleemi püstitus Juhtumi põhiprobleemiks on töötaja saamata jäänud töötasu. Juriidiline analüüs See juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik. Töölepinguseaduse kohaselt on töötaja kohustatud tegema   kokkulepitud   tööd   ja   täitma   töö   iseloomust   tulenevaid   kohustusi.   Tegema   tööd kokkulepitud   mahus,   kohas   ja   ajal.   Seega   tööle   mitteilmumisega   rikkus   töötaja töölepinguseaduse   §15.   Kuid   võlaõigusseadus   §111   lg   1   ütleb,   et   kui   lepingupooltel   on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse   täitmisest   keelduda,   kuni   teine   lepingupool   on   oma   kohustuse   täitnud,   täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise  või on kinnitanud,  et ta kohustuse täidab. Selle seaduse   järgi   oli   töötajal   õigus   oma   tööst   keelduda   kuna   tööandja   ei   olnud   täitnud   enda kohustusi   jättes   maksmata   töötasu,   lõpuks   ka   ignoreerides   töötaja   kõnesid,   emaile   ning sõnumeid. Seega on juriidilisest küljest töötajal õigus. Kuna temale oli töötasu maksmata 3 kuud ja tööandja  poolt puudus ka ettepanek  probleemi  lahendamiseks, oli tal  õigus tööst keelduda. Ning selle järgi on ka töötaja lahti laskmine ebaseaduslik. Abijuhised Formaalsed abijuhised siin puuduvad, kuna ettevõttel ei ole välja töötatud eetikakoodeksit.


Ema-test: ema-test soovitaks ettevõtjal ja töötajal välja mõelda mingi lahendus mis sobiks mõlematele osapooltele. Näiteks palga välja maksmine osade kaupa, et ettevõttel ei oleks rahaline kulu korraga makstes liialt suur ning, et töötaja saaks oma välja teenitud töötasu kätte. TV-test: TV-testi järgi võiks lahendus olla kas töövaidluskomisjoni või kohtusse minek, kuna tööandja on kindlalt väljendanud, et tema ei ole midagi valesti teinud ja töötaja oma saamata jäänud töötasu kätte ei saa. Mis on aga selgelt võlaõigusseaduse §111 lg 1 rikkumine.  Lõhna-test:  lõhna-testile  andsime  vastuse tegelikult  ka juba juriidilises  analüüsis. Töötasu pikaajaliselt mitte maksmine, kontakti vältimine ja töölt ebaseaduslikult vallandamine ei ole eetiline. Teise-nahas-olemise-test:   Tööandja   seisukohalt   oleks   ettevõttel   rahaliselt   küll   kergem   kui töötasu jääks maksmata, kuid tuleks arvestada asjaga, et töötaja võib minna kohtusse. Kui kohtus tuleks otsus, et töötajal on õigus, tuleks tööandjal  lisaks saamata jäänud töötasule maksta   ka   kohtukulud   ja   see   oleks   ettevõttele   veel   suurem   koorem.   Lisaks   tuleb   meeles pidada, et töötaja ja tööandja on sugulussuhtes. Palga mittemaksmisel oleks jäädavalt rikutud ka perekondade omavahelised suhted, kus oleks kannatajaid rohkem kui kaks. Turu-test: Turu-testi kohaselt kahjustaks töövaidluskomisjoni või kohtusse minek tööandja ja ettevõtte   mainet.   Kuna   kõik   lahendid   on   internetis   avalikult   leitavad,   saaksid   ettevõtte tulevased tööle kandideerijad neid soovikorral lugeda ning see võib mõjutada nende otsust tööle kandideerimisel. Samuti annab see halva signaali ka ettevõtte tarnijatele ja klientidele, kes võivad keelduda koostööst. Sobivad eetilised printsiibid Vastavalt   utilitaarse   kahju   minimeerimise   printsiibile   tuleks   valida   selline   tegevus   mis põhjustaks  võimalikult  vähe   kahju  võimalikult   vähestele   inimestele.  Kui  tööandja  töötasu välja ei maksa, tekitaks see esialgu kõige suuremat kahju töötajale. Kui aga töötaja otsustab minna kohtusse või töövaidluskomisjoni  võib rahaline  kahju olla  ettevõttele  veel suurem. Palga mitte maksmisel oleks lisaks rahalisele kahjule kahjustatud ka inimeste omavahelised suhted. Kuna tegemist on sugulastega, tuleks kasuks see kui mõlemad osapooled suudaks leida lahenduse mis sobib nii töötajale kui tööandjale. Töötasu väljamaksmisel osade kaupa ei oleks ettevõtte rahaline koormus nii suur ja ka töötaja saaks oma väljateenitud palga. Seega


vastavalt utilitaarse kahju minimeerimise printsiibile oleks kõige parem kui ettevõtja siiski maksaks välja saamata jäänud tasu. Avar egoism arutleb oma tegevuse valikul kasu ja kahju pikemas perspektiivis. Selle põhjal on töötajal kõige mõistlikum minna kas töövaidluskomisjoni või kohtusse, kust on võimalus töötasu kätte saada.  Eetiline valik Utilitaarse kahju minimaliseerimise printsiibi järgi oleks kõige parem kui leitaks lahendus mis sobib mõlemale osapoolele. Olgu selleks siis osade kaupa palga maksmine või midagi muud. Kuna aga tööandja on selgelt öelnud, et tema endas süüd ei näe ja süüdi on vaid töötaja, kes vedas teda alt sellega, et ükspäev lihtsalt ei ilmunud tööle, siis töötaja seisukohalt oleks kõige mõistlikum lahendust otsida kas kohtust või töövaidluskomisjonist.