Konflikt oli ilmselt 8 olemas Konguta vallavalitsuse kui organisatsiooni struktuuris ja kontrollsüsteemides, kuidas muidu seletada puuduvat ehitusluba. Konfliktiks võib olla nii inimestevaheline kui ka allüksustevaheline vastuolu. Konflikti olulisemaid tunnuseid on see, et konflikti ühe osapoole tegutsemine takistab teist osapoolt eesmärke saavutamast. Organisatsioonis tekib mitmesuguseid konfliktiallikaid, millest tark juht peaks teadlik olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja neid varakult kontrolli alla saada. Levinumaid konfliktiallikaid on: Diferentseerimise tulemusel tekkinud divisionide ja funktsionaalüksuste erinevad eesmärgid, siis kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; Ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord;
· Inimene iseenda vastu probleemiks otsustamatus. Konflikti tekkepõhjused Organisatsioonis on mitmeid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Konfliktiallikateks võib olla ebakõlad eesmärkides ja eesmärkide saavutamise vahendite valikus, faktide erinev tõlgendamine ja erinevad väärtushinnangud. (Alas, 2001:128) Levinumaid konfliktiallikaid on (Alas, 2001:128): 1. Allüksuste isemajandamisele ülemineku tulemusel tekkinud erinevad eesmärgid organisatsiooni sees. 2. Ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord. 3. Ressursside nappus. 1.2. Konflikti lahendamise võimalused Meeles tuleb pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt
teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel. 2. Kollektiivse käitumise mudelid Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele.
teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise tulemusena on neil ühine arusaam ja nad tegutsevad viisil, et säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel- võimueliidi kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtudes eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. 15. Hariduse Hariduse avalik funktsioon- kultuuri edastamine, täiskasvanu staatuse harjutamine. Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda. Funktsionalstlike ja konfliktiteoreetiliste hariduslike vaatenurkade erinevused funktsion vaatenurk- koolid soodustavad konkurentsi sellega, et
isegi näidata, et nad on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerumise tulemusena on neil ühine arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel - võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralistid väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Tööstusele kasulik poliitika võib olla hukatuslik perifeerias asetsevatele firmadele. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. 15) Haridus - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 15 15.1. Kuidas selgitab hariduse avatud ja varjatud rolli strukturaal-funktsionalistlik paradigma?
annaabi.ee 
