optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Konfliktide allikad organisatsioonis Organisatsioonis on mitmesuguseid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Levinumad konfliktiallikad on: 1. diferentseerimise tulemusel tekkinud divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid, siia kuuluvad ka liini- ja staabiorganisatsiooni vahelised konfliktid; 2. ülesannete iseloom: võimupiirkondade kattumine, ülesande üheaegne seotus mitme funktsiooniga ja tulemuste hindamise kord; 3. ressursside nappus. Peale konflikti allikate peab juht teadma ka konflikti kulgemise protsessi. Lou R. Pondy on koostanud konfliktimudeli
informeerida oma alluvaid enne tegutsemist ning tal tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Alluvate infojaotus: • Tööjuhendid • Tagasiside ülesande täitmisest • Annab hinnangut tehtust • Aitab otsustada kuidas edasi tegutseda • Näitab teiste huvi • Tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsitusetunnet • Parandab töössessuhtumist ja tegutsemise efektiivsust Potensiaalsed konfliktiallikad on • üldkehtivate normide eiramine • organisatsioonipoolse sekkumise õigustatut – legitiimsus • inimese õigus privaatsusele – elaelule • organisasiooni poolt kehtestatud dissipliininõuded tööl Kõrge Keskmine legitiimsus legitiimsus Väljaspool Keskminel Madal tööd egitiimsus legitiimsus Ametiga seotud Ametiga mitteseotud
Ameeriklased moodustavad OK märgi pöidla ja nimetissõrmega ringi moodustades, Brasiilias on sama märk aga vulgaarse tähendusega, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Jaatav/eitav vastus. Ameeriklane raputab pead, kui ei ole nõus. Hiinlane liigutab lahtist kätt, mille peopesa on vasakule keeratud, oma näo ees. Araablane kallutab pea tahapoole ja ajab lõua püsti, kergitab kulme, teeb keelega laksutavat häält. Peamised konfliktiallikad kultuuridevahelises suhtlemises: vestluskäitumise erinevused (erinevad vestlus- ja kuulamisharjumused), ruumikäitumise erinevused (distantsi hoidmine, silmavaatamine, privaatsus), ajakäitumise erinevused (hilinemine, järjekord, planeerimine), väärtushinnangute erinevused: erinev suhtumine tööülesannete täitmisse, meeskonnatöösse, konfliktide lahendamisse, altkäemaksu, edutamisse jmt. Emotsionaalsuse tase. Emotsionaalselt neutraalsetes kultuurides (nt Aasias, PõhjaEuroopas) ei
kui autori eneseväljendus, teose tähenduse on loonud kirjutaja. Lugejale on antud ülesanne tähendused tekstist üles leida. 20.sajand teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, vaid ka keele (keele jagamine inimeste ja kirjaniku vahel), loomisajastu (kindlad arusaamad), lugeja (teose tähenduse loomine) Autor ja tema aeg Teos väljendab autori aega, teda ümbritsevat ajastut, ideid, mis sellega kaasas käivad, samuti kindlad probleemid ning konfliktiallikad. Ajastu seab autori mõtlemisele piirid näiteks mustade ja naiste rolli kujutamine 18.sajandil. Tihti on aga autor oma ajast ees teos võib esitada uusi ideid. Autor ja kirjanduse põhiliigid Luulekunst väljendab autori elamusi ja mõtteid, tundeid. Dramaatika autor saab oma seisukohti avaldada vaid tegelaste kaudu Eepika romaan võib kujutada autori enesepaljastust, samas võib ka piirduda draamaliku tegevuse esitamisega. Autoril on võimalus oma tegelasi
o Rõhutada eesmärke o Rõhutada ühiseid konkurente Püüda eemaldada düsfunktsionaalseid gruppe Püüda eemaldada personaalset võimu ihkavaid isikuid Avalikustada kriteeriumid edutamiskes, mis rõhutavad apoliitilisust ja sotsialiseeritud võimu Konflikt Seotud mõisted: Osapool(ed) Taust Põhiküsimus Suhestumine Konfliktiallikad Kommunikatsioonitegurid (väär, moonutatud, ebaselge informatsioon) Struktuurilised tegurid: o Grupi suurus – mida suurem grupp, seda tõenäoliselt rohkem konflikte o Grupi heterogeensus – mida heterogeensem grupp, seda tõenäoliselt enam konflikte o Osalus – mida suurem osalus grupi töös, seda tõenäoliselt enam konflikte o Kokkukuuluvus ehk kohesiivsus – mida suurem, seda tõenäoliselt