sisaldab rohkelt E ja K vitamiine) Kasutatakse kilpkonna õli (A, D ja K vitamiinid) Kasutatakse erinevaid vahasid estrite segud (mesilasvaha ; huulepulk, kreemid) Lanoliin saadakse lambavillarasvast Silikoon molekuli suurusest sõltub, kas silikoon on vedel või tahke, kasutatakse pinguldavates kreemides 2. ZELEETAOLISED AINED Enamasti looduslikud, saadakse vetikatest Zelatiin saadakse kondijahust Tärklis kartulist, maisist Zeleetaolistest ainetest tehakse rasvavabu kreeme 3. NIISUTAVAD AINED Alkoholid ja suhkrud (lahustuvad hästi vees, st vesi aurustub väga aeglaselt) 4. PINDAKTIIVSED AINED Lisatakse seepidele ja sampoonidele, et aidata hüdrofoobsetel ainetel lahustuda Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega
vitamiini ja seleeeniga. C-vitamiini saadakse tooretest puu-ja aedviljadest, kui inimene C- vitamiini ei tarvita on tulemuseks näiteks veritsevad igemed, vähene vastupanuvõime külmetustele, aneemia või nõrgad veresoonseinad. Üks olulisem vitamiin on ka D-vitamiin, mis on hea kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D-vitamiini saadakse kalaõlist, munakollastest, piimast ning ka kondijahust. Kui inimene piisvalt D- vitamiini ei tarvita on tulemuseks luude ja hammaste pehmenemine, rahhiit, unetus või närvilisus. Teistest vitamiinidest võiks nimetada ka K,F,P- ja E-vitamiine, mis on samuti inimese organismile vajalikud.( http://www.fitness.ee/artikkel/1008/levaade-vitamiinidest-ja- mineraalainetest-i-osa) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vitamiinid on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Põhilisi vitamiine on 13 ning need jagunevad omakorda vesilahustuvateks ning
Neerukivid. D- VITAMIIN Hädavajalik organismi kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D- vitamiin toimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga. (D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme; D1, D2, D3 ja D4. Siin mõtleme D-vitamiini all vorme D1 ja D2.) Osa teadlasi peab D-vitamiini pigem hormooniks kui vitamiiniks. Saadakse kalaõlist, munakollastest, siseelunditest valmistatud toitudest, piimast ja kondijahust. See tekib organismis loomulikul teel ka päikesevalguse mõjul. Toidulisades on ta tavaliselt 7- dehüdrokolesterooli kujul, mis on D-vitamiini looduslik provitamiin. E- VITAMIIN Hädavajalik valguainevahetusele, lihaste tööle. E-vitamiin on antioksüdant. Ta kaitseb rakke näiteks õhusaaste ja vabade happeradikaalide eest. Tokoferoole on erinevaid, muu hulgas beeta ja gamma. Neid leidub toodetes, mis looduslikult sisaldavad E-vitamiini.
2) sisepingete kaotamine (vähendamine), 3) sitkuse, plastsuse suurendamine, 4) kõvaduse ühtlustamine ja 5) hapruse vähendamine Noolutustemperatuuri mõju karastatud terase mehaanilistele omadustele rakendatakse: - madal noolutamist 150o - 250oC - kesk noolutamist 300o - 500oC - kõrge noolutamist 500o - 600oC Tsementeerimine See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine
Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200C ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad.
Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C. Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8... 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine
löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras. Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga. Tsementeerimine.Selleks nim metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga.Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse.Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati.Kast suletakse hermeetiliselt need pinnad mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või astpestiga kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6-8 tundi selle aja jooksul tungib süsinik 1,8 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus rikastatud pinnakihis on 0,8 1,2%.Tsementeeritud detailed kuuluvad karastamisele ja metallide noolutusele.Tsementeeritud detailed töötavad hästi kulumisele.
segamiseks ja mittekõlbulike tooraine osade eraldamiseks. 2.1. Materjalide eraldamine Materjale saab eraldada sõelumise teel, mis on puiste või tükeldatud materjali mehaaniline jaotamine osakeste suuruse järgi sortideks või kõrvaliste lisandite eraldamiseks puistematerjalist. Sõelumist kasutatakse veskites jahu jagamisel fraktsioonidesse, võõrkehade eemaldamiseks puistematerjalidest, kondijahust tükikeste eemaldamiseks jne. Sõelumiseks kasutatakse pöörlevaid trumlikujulisi sõelu või vibreerivaid raamsõelu, tsentrifugaaljõu mõjul sõeluvaid sõelu. Sõela pind võib olla punutud traatvõrgust või stantsitud avadega. Sõela avade suurus määrab eraldatavate osakeste suuruse Materjale saab eraldada ka filtreerimise teel, mis on tahkete osakeste eraldamine vedelikust või gaasist poorse vaheseina abil. Filtri põhitööosaks on poolläbipaistev vahesein, mis võib olla
Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200ºC ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930ºC.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine
Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150...200ºC ja hoitakse selle temperatuuri juures 8...10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2...3 korda. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930ºC.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine
annaabi.ee 
