Mõningate faasisiirete korral on siirde soojus kaduvväike, et seda loetakse nulliks. Näiteks võiks tuua faasisiirded, kus molekulid ei muuda asendid ruumi, küll aga pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus
Ühtlane sirgjooneline liikumine- Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v Ühtlaselt kiirenev liikumine- Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus), x aeg, t kiirus, v kiirendus, a Dünaamika- kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Vastastikmõju: üks keha mõjutab teist keha ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Võimalik muutus: Keha kuju muutub Ruumala muutub Liikumine muutub Newtoni 1.seadus- Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2.seadus- Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3.seadus- Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab es...
Faasideks nimetatakse aine erinevate omadustega olekuid. Metastabiilse olekuga on tegu, kui aine esineb ühes faasis sellise rõhu ja temperatuuri väärtuses, kus ta tegelikult peaks olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks. Aurumiseks nimetatakse üleminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse
eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada aktivastioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide realtsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriidiga). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. Kui moodustab vesiniksidemeid on tema keemis ja sulamistemp kõrgemad, tahkem. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul -
või -ketooni moodustumisega. Aldoolkondensatsiooni katalüüsivad tavaliselt alused, mõnedel juhtudel on aga võimalik katalüsaatorina kasutada ka happeid. Klassikaline aldoolkondensatsioon toimub tavaliselt kahe ühesuguse aldehüüdi molekuli vahel, kahe ühesuguse ketooni molekuli vahel või ühe aldehüüdi ja ühe ketooni molekuli vahel. Kahe erineva molekuli vahel(nt aldehüüdi ja ketooni) toimuvat aldoolkondensatsiooni nimetatakse ka Claisen-Schmidt'i kondensatsiooniks. 4) Ümberkristallimine (milliste ainete puhul rakendatav, miks seda tehakse, põhimõte, millistel juhtudel efektiivne) Tihti on laboris sünteesitud (või eraldatud) ained ebapuhtad ja sisaldavad suuremal või vähemal määral lisaneid. Kristalsete orgaaniliste aine puhastamiseks kasutatakse tihti ümberkristallimist. See meetod põhineb ainete erineval lahustuvusel ja lahustuvuse temperatuurist sõltuvusel.
! Kondensatsioonireaktsioonid on orgaanilises keemias üsna tavalised ja leiavad kasutamist näiteks polümeeride sünteesil. Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega: Rvõrrand!! Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab -C(=O)-N(H) rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temperatuur, et ületada aktivatsioonibarjäär. Praktikas saadakse amiide amiinide reaktsioonil karboksüülhapete kloriididega (ehk klooranhüdriididega). 35. Ennustage vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele. ?? Vees lahustuvad vees tänu vesiniksidemetele. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad
Aurustumiseks nim aine üleminekut vedelast gaasilisse. Aurustumissoojus L näitab, kui suur soojushulk kulub ühikulise massiga aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Difusiooniks nim molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuvat ainete segunemist. Erisoojuseks c nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Keemiseks nim aurumist kogu vedeliku pinnalt. Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse.
hulk sellest, kas aluspind on veerohke või kuiv, sest mida veerikkam on aluspind, seda suurem on aurumine ja õhu rikastumine veeauruga. Niiskuse rohkust mõjutab ka tuul, mis võib niiskust selle tekkekohast eemale kanda ja kuiva õhu asemele tuua. Udu. Kui maapinna lähedal õhus toimub veeauru tihenemine veepiiskadeks või jääkristalldeks, et nähtavus väheneb, siis on tekkinud udu. Udu tekkimise esmaseks eelduseks on küllaldane veeauru olemasolu. Teiseks, veeauru tihenemiseks e kondensatsiooniks on vaja, et õhus oleks väikeseid kondensatsioonituumakesi, mille ümber veeaur saaks tiheneda veepiiskadeks. Udupiisad on mitmesuguse suurusega. Sooja õhu udupiisad on suuremad kui külma õhu udupiisad. Udu ei koosne alati väikestets veepiiskadest, vaid talvel esineb udu sageli jääkristallidena. Udu liigid. Maapind kiirgab lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui ka maapinna lähedased õhukihid
vaba SO3 ning monohüdraat-absorberit konts. selleks vaja 2-astmelist jahutust (vesijahutus + ekskrementidest. Sellest väävelhappega (98,3%). Seega on skeemi produktideks külmutusseade). Kõrgrõhul piisab vesijahutusest kihist saab veega leostamise ja järgneva kristallisatsiooni nii oleum kui ka 98-99%-line H2SO4. ammoniaagi kondensatsiooniks. teel toota korralikku Et paremini rahuldada keskkonnakaitse nõudeid, on Kuna sünteesi reaktsioon on küllalt eksotermiline, siis tuleb produkti. Palju aastakümneid oli see protsess ainuke kontaktprotsessi modifitseeritud, võttes kasutusele reaktorit kaitsta seotud lämmastiku saamisemeetod. Kõrvalproduktina
2.Veemolekuli agregaatolekud. -Veemolekulil on 3 agregaatolekut: tahke, vedel, gaasiline. -Tahke aine säilitab raskusjõudude mõjumisel oma kuju. Vedelik valgub laiali ja võtab anuma kuju. Gaasides on aine aatomid või molekulid kaootilises liikumises ja liiguvad kogu hõivatud mahus. Tahkest vedelasse olekusse minekut nimetatakse sulamiseks, vastupidist nähtust külmumiseks. Vedelast olekust gaasilisse minekut nimetatakse aurustumiseks, vastupidist kondensatsiooniks. Tahkest olekust otse gaasiliseks minekut nimetatakse sublimatsiooniks ning vastupidist nähtust jäätumiseks. 3.Kuidas väljenduvad veemolekuli polaarsed omadused? -Veemolekul käitub nagu väike magnet vesiniku pool on alati positiivne ja hapniku pool on alati negatiivne. Polaarsed omadused väljenduvad ka veemolekuli omavahelistes sidemetes. Ühe veemolekuli vesinik tõmbub teise molekuli hapnikuga ja põhjustab suurte molekulide klastrite tekkimist.
annaabi.ee 
