kõrgajaks olid aastad 1967-68, ning keskuseks Tartu Ülikool. 1964.aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemel tuli L.Breznev. See tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. ENSV-s jätkus sulaaeg kuni 1968. aastani, mil N tankid lõpetasid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tsehhoslovakkias. Praha kevade lämmatamine tähendas tagasipööret tagurlusele ka ENSV-s. Administratiivsete vahenditega rahustati tollane vabameelsuse keskus Tartu: vahetati välja komsomolijuhtkond, saadeti laiali ülikooli juures tegutsev sotsialoogialabor( tegeles ühiskonnaprobleemidega) . Ühiskonnas süvenes ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur.
Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas ja tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). Olukorra parandamiseks üritati noori kutsuda parteidesse ja juhtivatele kohtadele suunata. Keskuseks oli Tartu Ülikool. 1964.aastal kukutati võimult N.Hrustsov ja asemele tuli L. Breznev. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond, teadlasest rektor ja hiljem saadeti laiali ülikooli juures tegelenud sotsioloogialabor. Paljud selle põlvkonna inimesed leidisd eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja muudel elualadel. Palju oli ka neid, kes käitusid vastupidiselt. 1970.aastateks ei olnud I.Käbin oma võimupositsioonidel nii kindlalt. Teda ei peetud enam nii heaks ja tema asemel asus ametisse Karl Vaino. Karl Vaino ei eksisteerinud kohalike huve, vaid pööras rohkem tähelepanu Moskvale
1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud I. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et I. Käbin ei rahulda nende soove
nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond. Feodor Klement asendati Moskvale truu Arnold Koobiga. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud J. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et Käbin ei rahulda nende soove
võimuladvikus, laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht. *1964 oktoobris kukutati Moskvas võimult Hrustsov ja tema asemele tuli Breznev, mis tähistas ,,kruvide kinnikeeramise" poliitika algust NSV impeeriumis. *ENSVs kestis sulaaeg 1968. aastani, kui NSV tankid lõpetasid ,,inimnäolise sotsialismi" ehitamise katsed Tsehhoslovakkias, millega purunesid ka Eesti rahvuskommunistide illusioonid nõukogulikku reziimi seestpoolt reformida. *Komsomolijuhtkond vahetati välja, hiljem saadeti laiali ülikooli juures ühiskonnaprobleemidega tegelenud sotsioloogialabor. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Algas võimu aeglane, kuid pidev stagneerimine. *60ndate teisest poolest asendas põrandaalust noorsooliikumist ideeliselt ja poliitiliselt kandvamad, kuid olemuselt üsna eripalgelised demokraatlikud liikumised. *NSVLs tekkis koos tagurluse pealetungiga arvestatav dissidentide e. teisitimõtlejate e.