................... 4 4. Kasutatud kirjandus................................................................................. 5 Elulugu Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Ta ei liitunud ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu
Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, kus teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku ka see kord ei võetud teda vastu
VIII ja XI klassi eksameid pidid kõik tegema, teistes klassides aga said need õpilased, kes hästi õppisid eksamitest vabaks. Huvialaringid olid ka veidi teistsugused. Eks spordiringid töötasid ka siis, tähtsaimad olid kergejõustik ja suusatamine. Näiteks sellist ala nagu judo veel paarkümmend aastat tagasi ei tuntudki. Poisid käisid palju ka vabamaadluse trennis. Ema on ühes klassis õppinud mitme Eesti noortemeistriga. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerinduse ja komsomoliga. Suviti töötasid pioneerilaagrid, ihaldatuim laager oli Musta mere ääres asuv Artek, sinna said vaid kõige tublimad. Olulisemad ringid olid ikkagi ainealased ringid, näiteks minu ema käis mitu aastat matemaatika ringis. Kusjuures vahepeal toimus see ring kell 7 hommikul, enne tundide algust. Töötasid veel inglise, saksa ja hispaania keele ringid jne. Kui ema koolis käis, olid õpetajad rangemad kui tänapäeval. Aga üldiselt oli väga erinevaid õpetajaid
Navitrolla. Enda lapsepõlve peab Navitrolla väga õnnelikuks. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed Tartu Kunstikooli, mis teda vastu ei võtnud. Nii jätkus koolitee hoopis ühes Võru keskkoolis 1988. aastani. Kunstist siiski ta ei loobunud ning joonistamise algtõed omandas tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. 18-aastaselt üritas noor kunstnik taas sisse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni, kuid paraku
See oli kohustuslik ning õpetajal oli tabel, kuhu ta ülesse märkis, kes on käinud kooliaias tööd tegemas ja kes mitte. Kes suvel kooliaias töötamas ei käinud, pidi ÜKT tunde kooliaastas rohkem tegema. Tuli astuda pioneeriks ja kommunistlikuks nooreks. Kärdlas toimus komsomoli vastuvõtmine, kus tuli lugeda peast tõotus umbes sellise sisuga, et tõotad olla Eesti NSV-le ja oma seltsimeestele truu. Seejärel küsiti Eesti NSV-ga seotud küsimusi. Üks tüdruk, kes ei tahtnud komsomoliga liituda, pandi klassi kinni, et ta seal järele mõtleks. Tüdruk ei astunud ka siis komsomoli. Kui seda tänapäevaga võrrelda, siis on need organisatsioonid nagu tänapäeval kodutütred ja noorkotkad. Tundide ajal oli kohustuslik tsiviilkaitseõppus õhuhäire. Anti kolm korda kella. Siis tuli gaasimask pähe panna ja klasside kaupa rivistatult rahulikult minna koolimaja taha. Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna.
Riigipeaks oli algul president, alates 1960. aastast aga Riiginõukogu esimees. Salapolitsei (Ministerium für Staatssicherheit = Stasi) oli Ida-Saksamaal väga mõjuvõimas võimuorgan, võrreldav NKVD/KGB tähtsusega NSV Liidus. Saksa DV koosnes viiest liidumaast ning neist eraldi oli Berliini linn. 1952 tehti haldus- reform, riik jagati 14 rajooniks (Bezirke), eraldi jäi Berliini linn. Olulisemad massiorganisatsioonid olid Vaba Saksa Noorus (Freie Deutsche Jugend, põhimõtteliselt sarnane komsomoliga NSV Liidus), Saksa Demokraatlik Naiste Liit ja Vaba Saksa Ametiühinguliit. Kõik need olid kontrollitud valitseva partei, SEDi, poolt. Ka omasid nad kõik esindust Volkskammeris. Sisepoliitika 14 NSV Liidu kontrolli all ei olnud Saksa DV-l võimalust kujuneda sama jõukaks ja oluliseks riigiks maailma mastaabis kui Saksamaa LV-l. Kuid sotsialismimaade hulgas oli DDR väga tähtis.
annaabi.ee 
