· kontrollitatakse jahutusvee torude lekked · kontrollitatakse jahutusvee termostaadid Projektis olevad põhitähistused Po atmosfääri rõhk, (Pa) Po' õhurõhk kompressori sissenemisel, (Pa) Pf rõhu langus filtris, (Pa) Pk õhurõhk kompressori väljumisel, (Pa) Ps ülelaadimis rõhk, (Pa) Pj rõhu muutus õhujahutis, (Pa) Pa õhurõhk silindris täiteprotsessi lõppus, (Pa) Pg keskmine väljalaskegaaside rõhk, (MPa) Pc õhurõhk komprimeerimis protsessi lõppus, (MPa) Pz maksimaalne põlemis rõhk, (MPa) Pb rõhk paisumis protsessi lõppus, (MPa) Pt keskmine väljalaskegaaside rõhk enne turbiini, (MPa) Pi' keskmine teoreetiline indikaator rõhk, (MPa) Pi tegelik indikaator rõhk, (MPa) Pe keskmine efektiivne rõhk, (MPa) To/(to) keskkonna temperatuur, (K)/(oC) tmv jahutusvee temperatuur, (oC) t soojusülekanne silindri seintelt, (oC) Tk õhutemperatuur kompressori väljumisel, (K)
rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu. Tähistades üksikute Joonis: komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. gaasikomponentide partsiaalrõhud vastavalt Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 TD II seadus. p1=(N1kT)/V, p2=(N2kT)/V,..., saame p=p1+p2+... +pn. Järelikult, üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaas-segu kogurõhuga
p v Termodünaamiline ringprotsess ja Termodünaamika II seadus. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 –TD II seadus. Carnot’ ringprotsess. Otsene ja pööratud? Kujutan Carnot’ ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt, mis Ts-diag väljendub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2—3. Termodünaamiline keha tuuakse olekust 3 olekusse 1 kahejärgulise komprimeerimisega, kus 3—4 toimub isotermselt ja 4—1 isoentroopselt
Mistahse soojusmootoris soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks toimub mingisuguse termodünaamilise keha abil. Termodünaamika II seadus määrab termodünaamilise protsessi suuna väiksema tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def. Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Ringprotsess Termodünaamiline protsess kus töötav keha perjoodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Selleks, et soojusmootor teeks pidevat tööd on vaja peale igat paisumisprotsessi ta tagasi tuua algolekusse. Selleks on aga vaja läbi viia paisumisele vastupidine protsess. Protsessi, mille käigus termodünaamiline keha läbides rida vahepealseid olekuid tuleb tagasi algolekusse nimetatakse ringprotsessideks. Otsese ringprotsessi alusel kõiki sisepõlemismootorid töötavad ringprotsessi alusel. Carnot´ ringprotsess
Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW
kondunud on see märk sellest, et sooveldust tuleb jätkata kuni on saavutatud vajalik tulemus. 2. Koostatud klapikeresse valatakse petrooliumi ning selle läbiimbumise või mitte läbiimbumisega hinnatakse klapi tihedust. SPM põlemiskambri kõrguse või mahu määramine Väntvõlli laagrite kulumised kutsuvad esile põlemiskambri järk – järguline suurenemine, mille tulemusel vähenevad: 1. ε – surveaste 2. Pc – komprimeerimis rõhk 3. Pz – põlemis rõhk Väntmehanismide detailide remondis ja nende vahetusel võib samuti põlemiskambri maht muutuda. Et teada saada kas põlemiskamberi maht vastab ettenähtule (selle saame teada mootori passist). Selleks tuleb mõõta põlemiskambri maht ja seda teostatakse järgnevalt: 1. Demonteeritakse maha silindrikaan 2. Asetatakse 2 tina kuulikest kolvi äärtele pikki kolvisõrme telge 3. Monteerime kohale silindripea ja pingutame poltidega te kohale 4
puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline koosmõju. 1.2. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis paiknevat keha või kehi, mille vahendusel toimub soojuse ja mehaanilise töö vastastikune muundamine, nimetatakse t e r m o d ü n a a m i l i s e k s k e h a k s . Termodünaamiliseks kehaks võivad olla üldjuhul nii tahked, vedelad kui ka gaasilised kehad. Kõige sobivamateks termodünaamilisteks kehadeks on g a a s i d (või aurud), kuna nad võivad paisumis- (komprimeerimis-) protsessides mitmekordselt muuta oma mahtu. Soojusjõumasinates (sisepõlemismootorites, gaasiturbiinides, reaktiivmootorites jt.) soojuse muundamisel mehaaniliseks tööks on termodünaamiliseks kehaks kütuste põlemisel saadavad gaaside segud. Põlemisgaaside koostis oleneb põletatava kütuse omadustest. Kasutades hapendajana õhku saadakse gaaside segu, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist, veeaurust, lämmastikust ja hapnikust. Antud juhul ei muuda
ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks. Täiteastme valemist järeldub, et täiteaste sõltub surveastmest. Teoreetilise ja tegeliku töötsükli erinevused : Teoreetiline surveaste sõltub mootori tüübist , Tegelikus tsüklis komprimeerimis- ja paisumistsüklid on Ta = küttesegumoodustamise viisist, ülelaadimise astmest ja 1+ r
annaabi.ee 
