töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD, NENDE KASUTAMINE JA LÜHI ISELOOMUSTUS Tuul – tuleb kasutada koos teiste energia allikatega või salvestada
Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega
tooraine. Parafiine kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeaineid ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. 4 Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast, nt Kaspia merest ja Põhjamerest. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Naftast peab eraldama vee, mineraalosakesed(liiv ja savi), gaasilised süsivesinikud ning ka stabiliseerimisega naftagaas. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil
enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast, nt Kaspia merest ja Põhjamerest. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Naftast peab eraldama vee, mineraalosakesed(liiv ja savi), gaasilised süsivesinikud ning ka stabiliseerimisega naftagaas. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil
Prantsusmaa jt, ei ole naftat ja peavad nad seda sisse ostma. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. 1969. a. loodi OPEC( Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) naftat tootvate liikmesmaade huvide kaitseks rahvusvahelisel turul. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poortes ja lõhelistes kivimistes. Nüüdisajal kasutatakse puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest läheb nafta separeerimisele. Seal eraldatakse toornaftast sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Ometi peale seda leidub naftas ikka mõningaid komponente sp. viiakse läbi nafta stabiliseerumine,kus naftat kuumutatakse 80 120 kraadi juures
Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena kõigutavad üksikisiku heaolu. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest (liiv, savi) läheb nafta separeerimisele. Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesikud ja alles jäänud vesi. Peale seda viiakse läbi nafta stabiliseerimine, kuumutades teda temperatuurini 80120 ºC
sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Palja silmaga on nähtav isegi 0,0003 mm paksune naftakiht. Seda tingib nafta omadus muuta polariseeritud valguse tasapindu, mis on tingitud nafta tekkel settinud organismide kolesteriini lagunemissaadused. Tootmine Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Tavalise nafta puhul pumbatakse maa sisse vett, kuna nafta on veest kergem siis koguneb ta kõrgematesse kohtadesse ja on seega kergemini kättesaadav. Nafta puurimine hävitab tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke. Samas põhjustab see ka kohalikke pingeid: Siberis hävitab see paljude põlisrahvaste ja
aastail ( esimene naftapuurauk puuriti 1859 a.). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Esimese tööstusliku naftadestilleerimisseadme ehitasid 1829.a Venemaal vennad V., G., ja M. Dubinin. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19.saj. lõpus, kui kasutusele võeti sisepõlemismootorid. (Eesti Ensüklopeedia nr 6. , 1992. a) Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast ( nt. Kaspia merel ja Põhjamerel). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Kasutamine Nafta põhiliseks töötlemisvõtteks on destillatsioon. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kui konstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USA-s rakendama nafta termilist ja aastast 1936 katalüütilist krakkimist
tanki madalamasse ossa. Vedellasti vabapind tekitab kallutava momendi, mille suurus on võrdeline tanki pikkuse ja laiuse kuubi korrutisega. Momendi vähendamiseks jagatakse tankid pikivaheseintega kas kaheks või kolmeks osaks. Nafta on tume õlitaoline põlev maavara tihedusega 800...950 kg/m 3, mis koosneb põhiliselt süsivesinikest. Naftat toodetakse puuraukude kaudu, mõnikord võib see purskuda gaaside survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse seda kompressorimeetodil. Ammutamisel eralduvad naftast metaani molekulid. Metaanist vabanenud naftat nimetatakse toornaftaks. Kui lastitav nafta sisaldab butaani, nimetatakse seda "teravaks" naftaks (spiked crude oil). Väävliühendeid ja väävelvesinikku sisaldavat naftat nimetatakse hapuks naftaks (sour crude oil). Naftasaadused jaotatakse kolme rühma: kerged bensiin, petrool, rasked toornafta, mootorikütus, masuut, kütteõli määrdeõlid.
3. Nafta ja selle tulevik Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail,
annaabi.ee 
