Kompostitav mass peab olema parajalt niiske. Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa, liigne niiskus tõrjub aga pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks. Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30%, soodne on 45-65%. Niiskus on paras, kui pihkupigistatud mass käe märjaks teeb, aga vett välja pigistada ei saa. Liigse vihmavee eest kaetakse aunad kinni, kuivamise vältimiseks kastetakse. Komposti niiskus sõltub kompostitavatest jäätmetest. Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku. Massi poorust aitab suurendada kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist.
Naftasaadusi sisaldavate jäätmete kompostimine Kompostimine on üks meetod jäätmetes oleva orgaanilise materjali bioloogiliseks oksüdeerimiseks tingimustes, mis võimaldab bioloogilise soojuse tekitamist. Jäätmekäitluse seisukohalt on kompostimine selline lõpptöötlusmeetod, mis võimaldab toote, st komposti, edasist kasutamist. Õlijäätmeid sisaldava materjali biologilise töötlemise eesmärgiks on: · Vähendada nimetatud ohtlike jäätmete sisaldust kompostitavas materjalis mikrobioloogiliste lagundamisprotsesside stimuleerimisega. · Optimaalselt lagundada ohtlikud jäätmed näiteks CO2 või H2O-ni. · Saavutada keskkonnalaste õigusaktidega määratud puhastamise tase. · Toota kunstpinnast (komposti) õlijäätmetest. · Võtta naftasaadustest puhastatud pinnas uuesti kasutusele kui pinnas ning mitte ladustada seda prügilasse jäätmetena. Riski vähendamiseks rakendatakse järgmisi meetmeid:
Neid segusid (inokulume) võidakse lisada kas komposteerimise algul või juba lõppfaasis. Inokulumi tootjate väitel parandavad lisatud mikroobid komposti häid omadusi. Vahel võib kompost üle kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Järele jäävad üksnes bakterite spoorid, mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jälle soodsaks. Efektiivseks kompostimiseks vajalikud tingimused. Hapniku tase kompostitavas materjalis peaks olema 5 % või rohkem; kui hapnikku on vähem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lõhna probleem. Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine. Niiskus - materjal ei tohi olla kuiv (opt. 50-60%). Materjali struktuur - materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi, sest paraneb aereeritus ja ensüümide ligipääs substraadile. Temperatuur - hästi aereeritud kompost soojeneb
· Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus · Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava materjali suurema tiheduse, mis võib takistada hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete tingimusi Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. · Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine. · Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul,
tõvestavad organismid. Vältida haisu, vähendada mahtu ning vähendada metaanitekke ohtu. Reoveesetet stabiliseeritakse mitmel moel: o Aeroobne stabiliseerimine vedelat setet õhustatakse 15 ööpäeva 15 kraadi juures kuni orgaanilised ained hapenduvad. Hapnikukulu 1,5-2 kg O2/kg BHT o Kompostimine orgaanilise aine aeroobse lagunemise protsess, milles osalevad bakteri, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). Kompostitavas massis peab olema piisavalt õhku, seetõttu tuleb sette hulka segada koredat, poorsust suurendavat nn tugiainet: hakkpuitu, saepuru, põhku jms. Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja taimehaiguste põhjustajaist. o Anaeroobne kääritamine viiakse läbi metaantankides, kus käärimise
3 Piisav osakeste suurus Hapnikusisalduse tähtsus Mida väiksemad osakesed, seda suurem on Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide toimida. hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem
Inokulumi tootjate vitel parandavad lisatud mikroobid komposti hid omadusi. Vahel vib kompost le kuumeneda, sellega kaasneb enamike mikroobide surm. Jrele jvad ksnes bakterite spoorid, mis muutuvad aktiivseks kui tingimused muutuvad jlle soodsaks. Kompostimise dnaamika. Joonisel on nidatud Efektiivseks kompostimiseks kompostimise erinevad etapid ja temperatuuri muutus vajalikud tingimused. Hapniku tase protsessi kigus. kompostitavas materjalis peaks olema 5 % vi rohkem; kui hapnikku on vhem hakkab domineerima anaeroobne lagundamine ja tekib halva lhna probleem. Mida suurem on hapniku kontsentratsioon, seda kiirem on lagundamine. Niiskus materjal ei tohi olla kuiv (opt. 5060%). Materjali struktuur - materjali peenestamine enne kompostimist kiirendab protsessi, sest paraneb aereeritus ja ensmide ligips substraadile. Temperatuur -hsti aereeritud kompost soojeneb temperatuurini 40-70 0C aktiivse lagundamise perioodil.
annaabi.ee 
