kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur. Külmas, alla 5 kraadi kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub ning loid kuni 20 kraadini. Soojemas keskkonnas bioloogilised protsessid hoogustuvad: iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ligikaudu kaks korda. Komposteerumist kiirendab toormassi jahutamine. Olmejäätmed soovitatakse peenestada nii, et tükisuurus oleks 2,5-5 cm. Komposteerimisel on oluline ka massi pH. Enamikule bakteritest sobib vahemik 6- 7.5. seened taluvad pH kõikumist paremini, neile sobib vahemik 5,5-8. protsessi
Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid
· Kui piisav hapnikusisaldus (vähemalt 5%) säilitatakse kogu kompostimisaja jooksul, on tekkivad lõhnad minimaalsed. ·Piisav hapnikusisaldus ehk aeroobsed tingimused tagatakse kompostitava materjali õhustamisega. Niiskuse tähtsus: _ Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa _ Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks _ Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, soodne on 45 65 %. Temperatuur: _ Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub _ Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik _ Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise aine lagunemisel aurustub 10 g vett). _ Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. _ Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja. pH:
leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Kuna kompostimine on aeroobne protsess, peab olema komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs
Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks. Siis mikroobide tegevus pärsitakse ja komposti temperatuur alaneb. Kõrge temperatuur hävitab ka kompostaunas olevad haigusttekitavad mikroorganismid. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna
kompostitava materjali õhustamisega. tingimusi Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20 Niiskuse osatähtsus Temperatuur Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × anaeroobseks Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik
annaabi.ee 
