Poirot on siin tegevuse ääremaadel, ning ilmselt on tema osa mõjutanud niisama passiivne tugitoolidetektiiv Nero Wolfe, kelle loojaks oli Rex Stout. "Kellade" ilmumise puhul kirjutas arvustus: "..."Kellad" on küllaltki meeldiv kui tegevusest loobunud ja vanaduspuhkust veetva Hercule Poirot` kirjeldus; raugastunud Poirot kirjeldus, kes tegevusetusest rahutust tundes on valmis tegutsema, lahkumata tugitoolist. Raamat väärib tähelepanu ka kompositsiooniliste trikkide ja võtete poolest, mis oma sädelusega pimestaksid nooremaidki konkurente. (...) Öelgem lihtsalt, et tegemist on suurejoonelise kriminaalromaaniga kogu tema hiilguses ..." (New York Times Book Review.) "Kellad" on väike nägus Poirot Christie, tasemel teos, ehkki mitte väljapaistev... Kuritegu on tehtud nimme fantastiliseks ja jälgi on põhjalikult segatud, nii segatud, et tegelikult suudab vaid Poirot leida lahenduse huupi
Kui aga inimesel tekivad küsimused, et millised on tema õigused, kuidas hoiduda liigsetest kohustustest, kuidas kõige kindlamalt korraldada üht või teist tehingut, siis on ta sunnitud pöörduma selle suure, kauge ja tundmatu õiguse poole. Üllatav küll, aga vaatamata raskustele nii lihtsale ja üldisele küsimusele vastamisega, isiku õiguslikult koormatud probleem saab reeglina edukalt lahendatud. Miks nii? Aga selle pärast, et niiviisi on asjad ka teiste inimeste loodud suurte, kompositsiooniliste ja süsteemsete asjadega: näiteks, kui me kasutame Internetti mingi teabevajaduse rahuldamiseks, siis pole meil vaja teada, mis asi on Internet ja mida kõike muud seal võib olla /…/ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige
. T. romaanide ja pikemate jutustuste ehituses; seejuures aga jõuame omajagu üllatavale tulemusele: . . T. on teinud sellel stiililisel joonel läbi üsna suuresammulise arengu, mis on ilmses vasturääkivuses käibiva vaatekohaga, nagu oleks . . T. stiililiselt ikka üks ja sama. Eesti kirjanikkude loomingu eritlusel on vähe tähelepanu pöördud teose ehituslikele võtteile. Isiklikult ei mäleta, et kuski oleks pikemalt peatutud kunstlikkude kompositsiooniliste võtete juures, ja seepärast alakem mõiste selgitamisest enesest. Teose tektoonikas, ehituses on autoril võimalik rakendada oma kombineerimisoskust. Ta võib leida teose ehituse põhiplaani umbes samas vaimus, nagu insener leiab mingi ehitise plaani põhijooned, ja peale selle ta teostab üksikasjades kavatsuslikku ehitustööd suuremalgi määral kui insener. Kirjandusliku teose autoril on kasutada palju võimalusi: ta pole seotud mingite maiselt praktiliste asjaoludega,
datud konve Eesti Pos rents Jõhvi kontserdimajas ... Fotografeerimisel tehakse tavaliselt ühest ja samast sündmusest, objektist, paigast või inimestest mitu erinevat võtet, et hiljem parimad kaadrid välja valida. Valiku teeb asutuse koosseisuline fotograaf või töötaja, kellele see on ülesandeks tehtud. Kõikide kaadrite hulgast valitakse välja need, mis on tehniliste, kompositsiooniliste vm näita- jate poolest kõige paremini õnnestunud. Kui fotosid on kogunenud suurem hulk ja neil kajastatud isikud, paigad ja jäädvusta- tud sündmused hakkavad ununema, tuleb mõelda iga foto eraldi kirjeldamisele. Väikese hulga audivisuaalsete arhivaalide arhiivihalduseks asutuses võib kohandada arhivaalide loetelu (vt NÄIDE 16). Suurema hulga puhul tuleks asutusel mõelda vastava andmekogu loomisele.
Kui aga inimesel tekivad küsimused, et millised on tema õigused, kuidas hoiduda liigsetest kohustustest, kuidas kõige kindlamalt korraldada üht või teist tehingut, siis on ta sunnitud pöörduma selle suure, kauge ja tundmatu õiguse poole. Üllatav küll, aga vaatamata raskustele nii lihtsale ja üldisele küsimusele vastamisega, isiku õiguslikult koormatud probleem saab reeglina edukalt lahendatud. Miks nii? Aga selle pärast, et niiviisi on asjad ka teiste inimeste loodud suurte, kompositsiooniliste ja süsteemsete asjadega: näiteks, kui me kasutame Internetti mingi teabevajaduse rahuldamiseks, siis pole meil vaja teada, mis asi on Internet ja mida kõike muud seal võib olla /.../ (Autori märkus: Siinkohal esitab Mario Rosentau veel näiteid, et vooluvõrgust elektri kasutamisel ei ole vajadust minna otsima elektri allikaid ja laevaga 167 sõitmisel ei pea huvituma sellest, kuidas see on ehitatud, miks see veepeal püsib, kuidas õige
annaabi.ee 
