Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Elleri enda põhiliselt juba 1920.aastate alguseks väljakujunenud loominguliste, pedagoogiliste ja esteetiliste tõekspidamistega. 1940 sai Ellerist tallinlane. Kuni surmani andis ta sealses Tallinna konservatooriumis kompositsioonitunde. Tema klassis õppisid Pärt, Lepo Sumera, Uno Naissoo, Valter Ojakäät jpt. Elleri oli oma pedagoogitöös väga põhjalik. Teosed pidid olema lõpuni viimistletud. Range oli ta ka komponistide ja muusikateadlaste kui ka interpreetide kasvatamisel. Looming Enamik Elleri loomingust on instrumentaalmuusika. Suurema osa moodustab klaverimuusika. Ligi 200 teost. „Kellad“, „Liblikas“ jt. Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“. Kaks sonaati viiulile ja klaverile ning viiulikontserdi h-moll. Väärtteoste hulka kuuluvad Elleri viis keelpillikvartetti. Elleri loomingus on olulised kohal sümfooniline muusika (2
Vene romantika: Vene rahvuslik komponistide koolkond hakkas kujunema 18saj viimasel kolmandikul. Tolle aja looming on paratamatult Lääne mõju all, kuigi kasutasid oma teostes sageli rahvaviise. Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored vene rahvuslased, kes loobusid põhimõtteliselt akadeemilisest kõrgharidusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrvalt kompositsiooni alase enese harimisega. Sinna kuulusid : Mili Balakirev(dirigent, pianist, matemaatik); Aleksandr Borodin(meditsiinikeemik), Mod...
Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 1. Millised muusikažanrid hakkasid arenema 20. sajandi algul Eesti muusikas? Sümfooniline ja vokaalsümfooniline muusika. 2. Mille poolest oli 1908. a Peterburi Jaani Kirikus toimunud sümfooniakontsert oluline Eesti muusika seisukohast? Kõlasid esmakordselt ainult Eesti komponistide helitööd (kontserdil kõlasid Aleksander Lätte avamäng ,,Kalevala“, kaks osa Artur Kapi orkestrisüidist nr 1 ja Mihkel Lüdigi ,,Avamäng-fantaasia“ nr 1 jm). 3. Iseloomusta Mihkel Lüdigi muusikalist käekirja. Helilooja kõige tuntumaks koorilauluks peetakse ja miks... Helilooja käekirja iseloomustab rahvalik väljenduslaad, rahvuslik koloriit, ja meeldejääv meloodilisus. Loodud koorimuusikat iseloomustab muusikaline karakter:
Võistles omal ajal kuulsa pianisti Muzio Clementi´ga ning õppis itaalia meistrite ooperistiili. Saavutas esialgu kuulsuse oma geniaalse klaverimänguga, ent ka komponeerimisega. Sai maailmakuulsaks oma ooperi “Die Entführung aus dem Serail”/”Röövimine Serailist” (1782). Õppis komponeerimisstiili J. S. Bachi ja G. F. Händeli teostest, ent õppis isa käe all. Kohtus 1784 J. Haydniga ja nad said sõpradeks. Haydn pidas Mozartit avalikult suurimaks geeniuseks komponistide seas. 1786 kirjutas “Figaro pulma” L. da Ponte libretole, elades Viinis. Selle vastuvõtt esietendusel Praha teatris oli parem kui hilisem “Don Giovanni” kriitika (1787). Ta oli Joseph II kammerhelilooja ja seetõttu pidi looma palju ka tolleaegset õukonnamuusikat. Oma viimase da Ponte ooperi, “Così fan tutte” kirjutas ta 1790, olles ringreisidel Saksamaal (Leipzig, Dresden, Berliin, Frankfurt, Manneheim). 1791. Aastal kirjutas ooperi “Võluflööt”,
Kärnteni rahvaviis ,,Üksinda" on saanud sentimentaalsed sõnad, kuigi meloodia on mazoorne ja seetõttu sisuga vastuolus, pealegi on viis väheilmekas ja harmoniseeritud tavaliste vahenditega. Teistest lauludest tõuseb kõrgemale Neithardti ,,Armastuse kiitus", millel on algusosas arendatud meloodiat ja originaalset harmooniat, ent teises osas valitseb nõudlik tenori soolopartii; koorisaade on aeglane, kuid mitte päris lihtne. II laulupeo kavast võetud laulud olid saksa komponistide ,,Mets ja maailm" ning ,,Laul", soome autori K.Collani ,,Vaasa marss". Teine soome laul oli H.Wächteri seatud ,,Rongikäigu laul", mis oli ühendatud C.R. Jakobsoni sõnadega, kuid tema nimi jäi noodis märkimata. L. Koidula luuletusele ,,Kodu" kohandatud eesti rahvaviis oli nukker-lüüriline, traditsioonilise töötlusega. Teine rahvaviis oli ,,Süda tuksub tuks, tuks, tuks" ja kolmas oli ,,Vaeslapse õhtulaul", mis oli II laulupeo kavas
Kirikus lauldi oreli ja orkestri saatel, lõpuks isegi Vene riigihümni. Teisel päeval ,26. märtsil, toimus uus rongkäik. Kirikus toimus suur vaimulik kontsert, mille taolist polnud Tartus veel kuuldud-nähtud. Seal esinesid Väägvere pasunakoor ja Tartu-Maarja segakoor; viimast juhtus A.H. Willigerode. Esinesid ka ,,Vanemuise" mees-ja segakoor. Kava koosnes koraalidest ja vaimulikest koorilauludest, millest mitmed kuulusid üldlaulupeo kavasse. Saksa klassikute ja keskpäraste komponistide koorilaulude kõrval püüti pakkuda ka omamaist loomingut. Koorid esinesid hästi ja jätsid võimsa mulje. Kirikust lahkuti jällegi rongkäigus; ,,Vanemuise" selts avas teel esmakordselt oma uue toreda lipu. Raekoja juures lauldi riigihümni. Koos Väägvere pasunakooriga mängis rongkäigus ka ,, Vanemuise" pasunakoor, mis oli hiljuti ellu ärganud, kuid peagi jälle vaibus. Peo muusikaliseks ,,naelaks" kujunes saksa viisiga isamaalaul, millele olid loodud päevakohased
jälgimise raskeks. 4. Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile. Wagneri mõju Euroopa muusikalise teatri arengule oli hiigelsuur, nn. "wagnerism" leidis kõikjal palju pooldajaid, kes jäljendasid (sageli andetult) Wagneri teoseid. Selline jäljendamine kahjustas paljudes maades rahvusliku ooperi arengut, sest see, mis on hea Wagnerile ja saksa muusikale, ei vaja pimedat jäljendamist teiste maade komponistide poolt. Hinnata tuleks Wagnerist: 1) püüdu muusikalise keele konkreetsele väljendusele (sarnaselt Berliozile ja Lisztile ork.-sümf. muusikas); 2) püüdu laiendada instrumentide ja orkestrigruppide väljendusvahendeid ooperimuusikas. Wagneri elust Richard Wagner sündis 1813.a. Leipzigis, Saksamaal
annaabi.ee 
