konfliktid. JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof. Mina-pildi teooria: 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused COOLEY, Charles 19. Sajandi Ameerika sotsioloog. PEEGEL-MINA TEOORIA. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog ja psühholoog. INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid: W.James- mina-pildi teooria. 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused Ch.Cooley- peegel-mina teooria. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. N.uhkus või alandus G.Mead- interaktsionalistlik mina-pildi teooria. · Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. · Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
väärtussüsteem, hoiakud , elustiil , eelistused (religioon, muusika, sport jne), suhtumine lapsekasvatuse küsimustesse, rahvuslik ja rassiline kuuluvus, sotsiaalmajanduslikud näitajad jms on enda omadega sarnased. Armastussuhte olulisteks komponentideks on sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine , raskuste ja murede jagamine, ühiste eesmärkide saavutamine, kokkukuuluvustunne, seksuaalsus. Paljud teoreetikud tänapäeval jõudnud kokkuleppele, et armastussuhtes on kolm peamist komponeneti, mis erinevate konkreetsete suhete puhul võivad avalduda erineval määral : 1.kirg,2.intiimne lähedus (sõprus) , 3. Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti.
väärtussüsteem, hoiakud , elustiil , eelistused (religioon, muusika, sport jne), suhtumine lapsekasvatuse küsimustesse, rahvuslik ja rassiline kuuluvus, sotsiaalmajanduslikud näitajad jms on enda omadega sarnased. Armastussuhte olulisteks komponentideks on sotsiaalse toe ja seltsi pakkumine , raskuste ja murede jagamine, ühiste eesmärkide saavutamine, kokkukuuluvustunne, seksuaalsus. Paljud teoreetikud tänapäeval jõudnud kokkuleppele, et armastussuhtes on kolm peamist komponeneti, mis erinevate konkreetsete suhete puhul võivad avalduda erineval määral : 1.kirg,2.intiimne lähedus (sõprus) , 3. Kohusetunne ja pühendumus. Suhete mallid Normid on sotsiaalselt õpitavad reeglid , mis kirjutavad ette, mida inimesed tohivad või ei tohi teha teatud tüüpsituatsioonides. 43 Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid.
Spetsiaalvolituse all mõeldakse ühekordset volitust määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel kirjutas F. Fleiner, et õigusriigi ideele vastab kõige paremini spetsiaaldelegatsioon. Lähtudes legaalsuse printsiibist ning õigusriigi põhimõtetest, tuleks ülddelegatsiooni, mis sisaldub põhiseaduses või nn. üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab.
Spetsiaalvolituse all mõeldakse ühekordset volitust määruse andmiseks, mis on sätestatud konkreetses seaduses. Juba selle sajandi kahekümnendatel aastatel kirjutas F. Fleiner, et õigusriigi ideele vastab kõige paremini spetsiaaldelegatsioon. Lähtudes legaalsuse printsiibist ning õigusriigi põhimõtetest, tuleks ülddelegatsiooni, mis sisaldub põhiseaduses või nn. üldseadustes, kus sätestatakse vastava organi pädevus, käsitleda kui pädevuse üldist alust, komponeneti, mitte kui volitust kestvaks tegutsemiseks. Erandjuhtudel võib kõne alla tulla eriseadustes sätestatud generaaldelegatsioon, mis näeb ette nii esemeliselt kui ka ajaliselt piiratud määrusandlusvolituse. See tähendaks volitust kindlaks ajaks ja kindlateks toiminguteks. Kui need on teostatud, lõpeb ka volitus. Delegatsiooni edasivolitamine ehk nn. subdelegatsioon määruste andmiseks ei ole üldreeglina lubatud, välja arvatud juhud, kui seadus seda expressis verbis lubab.
annaabi.ee 
