kes kõnelevad nagu meiegi, on mõistus. Juhul, kui tahame teada saada, mida keegi mõtleb, on see lihtne, me hakkame omavahel vestlema. Ent kui vaadata mõtlemist kui kalkulatsiooniprotsessi, siis meie kriteerium eristamaks mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid, diagnoosima haigusi ja määrama kindlaks kivimite koostist, siis beebi, kelle aju on kõige komplitseerituma arvuti omast palju keerulisem, võiks samuti olla võimeline mõtlema. Juhul, kui masin suudab keerulist programmi käivitada, siis suudab seda teha ka beebi. Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta? Missuguseid teabeesitlusi ja reegleid nende programmid kasutavad? Praeguseni pole meil kaugeltki selged nende süsteemide töötamise üksikasjad. Üks selle olulisi põhjuseid on, et beebide ajud töötavad ilmselt erinevalt olemasolevatest inimese
enesetapp. Lauri Sommer (Erakkond) Laurila (1998), Raagraamis poiss (2000), Nõidade õrnus (2004) K., L. ja N. (2008). Kahes esimeses teoses tugevaid ekspressionismi mõjusid. Üldiselt teemad üsna klassikalised: üksindus, armastuse rõõm ja valu, loodusliku keskkonna tähtsus, meeleolu nukker ja nostalgiline. Kahes viimases raamatus alternatiivse maailmataju võimalikkus, loodudest, kultuurist ja religioonist moodustuv tervik. Sommeri looming liigub komplitseerituma maailmataju suunas. Nõidade õrnuse puhul oluline märksõna tajueksperiment teispoolsuse tunnetamine, samm edasi tavapärasest kommunikatsioonist (inimeste vahel, loodusega, kultuuriga). Samanistlikud praktikad ja muud, mis elu ühtsena näitaksid ja seda mõista lubaksid. Töö selle suunas, et taju kuidagi elavdada, teravamaks muuta. Kristiina Ehin (Erakkond) "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999", "Simunapäev", "Luigeluulinn", "Kaitseala", "Emapuhkus".
väänised painduvad keskel kokku, kus nad spiraalitaolises kõverduses üksteist puudutavad ja palmetitaolist lille kannavad; välised tugevamad väänised pöörduvad ülemiste nurkade kohal ettepoole, toetades abakusplaati. Sellise lahendusega on igast küljest samakujuline nagu dooriagi kapiteel. Neist kahest erinev on joonia kapiteel, mis on määratud ainult eestvaate jaoks. Edaspidises arengus omandas korintose kapiteel rikkalikuma ja komplitseerituma ilme, seetõttu oli eelistatud hilisantiikajastul, eriti aga Roomas. Oraakel- naine, üle 50 a, jätnud oma pere; varem vanusepiiri polnud, olid noorem naised, kuid üks palverändur võttis noore näitsiku ära. U 6.saj kujuneb omalaadne ansambel, puudub akropolis (kõrgel ala) Tasasel alal, ringmüüriga piiratud, kolm templit kahes tsoonis (2 Herale ja
Juhul, kui tahame teada saada, mida keegi mõtleb, on see lihtne, me hakkame omavahel vestlema. · Ent kui vaadata mõtlemist kui kalkulatsiooniprotsessi, siis meie kriteerium eristamaks mõtlevaid olendeid mittemõtlevatest, osutub üsna erinevaks. Juhul, kui arvuti on võimeline mõtlema või siis võimeline malet mängima, lahendama võrrandeid, diagnoosima haigusi ja määrama kindlaks kivimite koostist, siis beebi, kelle aju on kõige komplitseerituma arvuti omast palju keerulisem, võiks samuti olla võimeline mõtlema. Juhul, kui masin suudab keerulist programmi käivitada, siis suudab seda teha ka beebi (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 172). Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta? Missuguseid teabeesitlusi ja reegleid nende programmid kasutavad? Praeguseni pole meil kaugeltki selged nende 36 süsteemide töötamise üksikasjad
Oluline on märkida ka seda, et moraalieelsele, egoistlikule tasemele võib pidama jääda ka väliste tunnuste järgi täiskasvanud inimene. Inimese moraalse mõtlemise areng algab 67-aastaselt (enne seda on laps moraalivaba) ja jätkub kuni kolmekümnendate aastateni. Suur osa inimestest ei jõua iialgi moraalse mõtlemise arengu kõige kõrgemale astmele. Inimese areng toimub heteronoomsusest autonoomsusesse, moraalsed hinnangud saavad arenedes uue, komplitseerituma sisu. Inimene loobub vähehaaval peitumast autoriteedi või võrdlusrühmade taha. Kohlbergi teooriatest lähtuvalt on aastakümneid tehtud samasuunalist uurimistööd ning tulemused lubavad väita, et inimese moraalse mõtlemise areng toimub tõepoolest progresseeruvalt heteronoomselt moraalilt autonoomse moraalini. Kahjuks on aga väga vähesed uurimused olnud pikaajalised. Kohlbergi kõige tuntum longituuduuring on 79 Chicago poisi kohta, keda uuriti aastatel 19551975
annaabi.ee 
