Saan palju komplimente Tänases infoühiskonnas, kus igapäevaseks nähtuseks on erinevas suuruses tahvelarvutid, imeõhukesed nutitelefonid ning sulgkerged rüperaalid, on kanda kinnitanud eneka-kultuur. Ei, kindlasti pole see viide enesetapule, vaid hoopis noortele, kes armastavad iseennast kangesti pildistada ja neid fotosid maailmaga jagada. Inglise keelest laenatud väljendi “selfie” eestikeelne vaste “enekas” kujutab endast isetehtud portreefotot, mida komplimentide õngitsemise eesmärgil Facebooki, Instagrami või mõne muu sotsiaalmeediavõrgustiku avarustesse sõpradele-tuttavatele kommenteerida ja like’ida üles riputatakse. Iseenesest ei ole ju selles midagi halba, komplimentide saamine tõstab reeglina igaühe tuju ja enesehinnangut, ning tihtipeale on tegemist vaid humoorikalt satiirilse pildipostitusega nende pilkamiseks, kes selfie- hullusega natuke liiga kaugele on läinud. Kuskilt peaks aga siiski joo...
Lugupeetud kuulajad, meid kõiki siinviibijaid seob asjaolu, et esineme oma kõnega teiste ees. Järg on jõudnud minuni. Räägin teile järgneva 34 minuti jooksul komplimentidest.. miks neid teha. See, millest ma kohe kõnelema hakkan, on väike meeldetuletus, et enne kui midagi välja öelda, peaks mõtlema. Mis on kompliment? Kompliment on meelitus või siis meelitav ütlus. Näiteks, sul on ilusad silmad või sul on väga kena soeng. Miks komplimente teha? Komplimendid teevad rõõmsaks, niiet hea moodus kaaslasi rõõmustada. Väga meeldiv on kui keegi märkab su head tuju, uut soengut või mõnda
SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Rüütellikusest räägitakse tänapäevalgi. Kui kedagi iseloomustatakse kui rüütellikku inimest on see üks parimatest komplimentidest ja kiitustest. Eks iga tänapäeva meeste keskel elav naissoost isik on kordki oma elus unistanud oma saabumata rüütlist, kes põlvitaks öösel kõigist varitsevatest ohtudest vaatamata tema akna all, esitaks kauni südantlõhestava serenaadi ning annaks naise eest kasvõi oma elu.
Meeskonnatöös olen osavõtlik ja teotahteline. Riietus on tavaliselt maitsekas ja puhas, kuid peaksin töökoha eripära rohkem arvestama. Kui olen ettevõttes töötanud umbes kuu, siis tunnen kaupa ja töövõtteid hästi. Klientidele esitan asjalikke küsimusi ja olen kliendi vajaduste suhtes tähelepanelik. Täidan kõik lubadused, mida olen kliendile andnud, kuid asi on selles, et ma ei anna väga tihti lubadusi. Näiteks ütlen ,,ma katsun", mitte ,,ma teen". Hoidun komplimentidest, mis on suunatud klientidele või kaastöötajatele. Negatiivset suhtlemist klientidega esineb harva, kuid kaastöötajatega peaksin olema järjekindlam. Püüan olla siiras, kuid tihtipeale võin tunduda võltsina. Raevunud klientide rahustamine õnnestub harva, pean end sel alal parandama. Kardan, et teen kliendi veel vihasemaks, kui ta juba on. Tulemuseks sain hinnangu ,,hea". 6 1.4. Ettepanekud iseenda teeninduskeele parandamiseks
armukesed ei ole piisavalt moekad. La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti-hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks
La Grange mõistab kohe, mis on selle etteheite taga on: kaks "provintsipreilnat", kes pimestatud pealinnaeputiste kaunitest kommetest, kopeerivad tänavamoodi ja bel esprit'. Ärapõlatud armuke otsustab neile mängida vingerpussi: ta kutsub oma toapoisi Mascarille'i, kes pillub bel esprit' laadis värsse ja vaimukusi. Markiina esinev Mascarille esitletakse tüdrukutele, kes on vaimustuses tema tiitlist, ekstravagantsetest komplimentidest, pitsidest ja paelakestest, ning võtavad ta suurepäraselt vastu. Vikonti- hakatise Jodelet', Du Croisy toapoisi saabumine rõõmustab provintsi naiivitare veelgi. Aga lugu saab teise suuna, kui La Grange ja Du Croisy saabuvad oma toapoisse nuhtlema. Kelmus paljastatakse ja järele jääb piinlikkus ning purustatud suuruseunistused. ("Naeruväärsed eputised") jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks
annaabi.ee 
