ahelaga RNA molekul Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Ensüümid- valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus. Teevad igast DNA molekulist enne jagunemist täpse koopia. HELIKAAS- katkestab DNA replikatsiooni alguses vesiniksidemed, et DNA kaksikheeliks saaks lahku minna. DNA-polümeraas- ensüüm, mis sünteesib, kahe vana DNA-ahela järgi uued DNA-ahelad, lähtudes taas komplementaarsusprintsiibist. Tulemuseks on 2 uut DNA-kaksikheeliksit, millel mõlemal on 1 uus ja 1 vana ahel ja mõlemad nad sisaldavad sama geneetilist teavet. Promootor- geeni alguses olev DNA-järjestus. Terminaator- geeni lõpus olev DNa-järjestus. RNA-polümeraas- lõhub samuti vesiniksidemeid, kuid ta ei vaja selleks helikaasi abi. Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. Inimese kehas 20 erinevat aminohapet, neist 8 on asendamatud ( peame ise toiduga saama, keha neid
molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. DNA molekul on suurim teadaolev makromolekul. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, ribossi ja fosfaatrühma liitumisel. Adeniin A, guaniin G
DNA on elusorganismide suurim makromolekul. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks (DNA esmane struktuur) . Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid), sest lämmastikaluste vahel moodustuvad komplementaarsusprintsiibist lähtudes vesiniksidemed. DNA süntees toimub tavaliselt replikatsiooni teel, mida viib läbi DNA polümeraas. DNA lagundamine toimub nukleaaside abil (vt endonukleaas, eksonukleaas, restriktaas, apoptoos). DNA sekundaarstruktuuri muutvad ensüümid on DNA ligaasid, helikaasid, güraasid. Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele. Nukleiinhapete sünteesil on kindel suund: 5´ (prim) ots + 3´ (prim) ots. Ahelad on antiparalleelsed:
ümbritsevad membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllalti vastupidav. Ehkki üksiku vesiniksidemeenergia on suhteliselt väike, võib neid ühes DNA molekulis olla miljoneid. See muudabki biheeliksi äärmiselt stabiilseks. Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Üks DNA ahel on teise ahela ,,pöördpilt". See tuleneb komplementaarsusprintsiibist. Kui ühes ahelas tekib ebasoovitav muutus, siis teise ahela nukleotiidne järjestus võib säilida ning selle alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. DNA molkuli biheeliksi kujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleitiidid. Ribonukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, riboosist ja fosfaadist. RNA kolm
mitie Uksnes paristuumsetes malt kahes koopias. Nagu me eelnevait teada organismides Kuigi bakterites saime,'bn tiks DNA ahel teise "poordpilt". See rakutuum puudub, on neis iga- tuleneb komplementaarsusprintsiibist. Kui iiires uhes uks 16ngaskromosoom ahelas tekibki ebasoovitav muutus, siis teise A (vt ptk 3 9 ) Viirused pole kUll ahela nukleotiidne jzirjestus voib siiilida ning I iseseisvalt elavad ja paljunevad
3. Nukleiinhapped kui polünukleotiidid: 4. DNA molekul kui kaksikheeliks, fosfaadi- ja suhkrujääkide ning lämmastikaluste paiknemine kaksikheeliksis, lämmastikaluste paardumise printsiip: DNA molekul on kaksikspiraalse ehitusega st DNA sekundaarstruktuuri moodustavad kaks paralleelset ahelat, mis on omavahel vesiniksidemete abil ühendatud ja pöörduvad ümber ühise telje paremale. Seejuures on lämmastikalused paarunud nn komplementaarsusprintsiibist lähtudes: adeniin seostub kahe vesiniksideme abil tüminiiniga ja guaniin kolme vesiniksideme varal tsütosiiniga. Selletõttu ongi adeniini hulk elusrakus DNA-s alati võrdne tüminiini hulgaga, samuti tsütosiini hulk guaniini hulgaga. Seda tõsiasja, samuti seaduspärasust, et puriinaluste hulk rakus võrdub pürimidiinaluste hulgaga, nimetatakse Chargaffi reegliks. 5. DNA funktsioonid: Geneetilise info säilitamine muutumatul kujul ja edasiandmine tütarrakkudele raku
molekulides. On oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas. Kaheahalaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllalti vastupidav. Biheeliksi muudab äärmiselt stabiilseks see, et vesinikside on küll nõrk, kuid seal on neid miljoneid. DNA on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Komplementaarsusprintsiibist tuleb see, et DNA teine ahel on „pöördpilt“. DNA molekuli biheeliksikujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise sisukohast. RNA. MOLEKULIDE EHITUS: Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, ribossi ja fosfaatrühma liitumisel. Adeniin A, guaniin G ja tsütosiin C on samad, mis DNA koostises, aga RNA-s on T asemel uratsiil U.
annaabi.ee 
