Esile võib tuua need, mida seoses Saksamaa ühendamisega pidasid Austria ja Preisimaa. Nendest olulisim oli 1870-1871 aset leidnud sõda Preisimaa ja Austria vahel. Erinevad vabadussõjad ja vastuhakud puhkesid ka mujal Euroopas. Muudatusi toimus ka relvajõudude komplekteerimises. Algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele ja selle alusel massiarmee loomine. Napoleoni ajal suurenes regulaararmee koosseis peaaegu kõikjal Euroopas. Massiarmee loomise võti peitus komplekteerimisviisi muutuses. Palgasõdurite asemel hakati värbama oma riigi meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese aja jooksul väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte; sünninimi Napoleone Buonaparte; alates 1796. aastast Napoléon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio Korsikal 5
Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest oli mõneti erilises seisundis Suurbritannia, kellel geograafilise asendi, koloniaalvalduste, ühiskonna sotsiaalse struktuuri ning välispoliitilise konseptsiooni tõttu ei olnud vaja hoolitseda niivõrd maavägede, kuivõrd sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema palgasõdurite värbamise asemel kaasati riigi rahvastik senisest hoopis laiaulatuslikumalt sõjaväekohustuse täitmisesse ehk teisisõnu kehtestati uus sõjaväekohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. Sõjaväe komplekteerimine muutus alates 18
Mindi üle üleüldisele sõjaväe kohustusele ja sellega tekkis ka massiarmee. Kuna sõdadesse kaasati väga palju inimesi, pidid ka kõik riigid Euroopas oma sõjaväge moderniseerima. Eriti märgatavalt kasvasid just Prantsusmaa ja Venemaa regulaararmeed. Suurriikidest erilises seisus oli Suurbritannia, saareriigina pöörasid nad tähelepanu ainult sõjalaevastiku suurendamisele, samuti ei sekkunud nad eriti Mandri-Euroopa küsimustesse. Massiarmee loomisel toetuti komplekteerimisviisi muutmisele. Kehtestati üleüldine sõjaväe kohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanike. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada. 1870. aastate keskpaigaks oli kõigis Mandri-Euroopa võtmeriikides kehtestatud üldine sõjaväekohustus. Tehnika arenguga muutus sõjandus efektiivsemaks, kuid samas ka ohvriterohkemaks.
regulaararmeed. Suurriikidest oli mõneti erilises seisundis Suurbritannia, kellel geograafilise asendi, koloniaalvalduste, ühiskonna sotsiaalse struktuuri ning välispoliitilise konseptsiooni tõttu ei olnud vaja hoolitseda niivõrd maavägede, kuivõrd sõjalaevastiku võitlusvõime pärast. Seetõttu ei toimunud Suurbritannias ka põhjalikke ümberkorraldusi relvajõudude komplekteerimisel. Massiarmee koostamise võti peitub komplekteerimisviisi muutuses.Varasema palgasõdurite värbamise asemel kaasati riigi rahvastik senisest hoopis laiaulatuslikumalt sõjaväekohustuse täitmisesse ehk teisisõnu kehtestati uus sõjaväekohustus, mis hõlmas kõiki meeskodanikke. Uue süsteemi olemus seisnes selles, et suhteliselt väikesearvulist rahuaegset regulaararmeed oli võimalik sõja korral tõrgeteta ning lühikese ajaga väljaõpetatud reservide alusel oluliselt suurendada.
Uuesti tuldi selle idee juurde tagasi pärast suurt sõda ning reaalselt hakati sõjaväeasundusi rajama alates 1817. aastast. Need asundused muutusid üheks vihatuimaks asutusteks üle kogu riigi. Pärast Aleksander I surma jäid nad püsima ja püsisid 1856. aastani. Alles Aleksander II võimuletulekuga likvideeriti sõjaväeasundused. Üleminek kaasaegsele kompletkeerimisviisile sai toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. Pärast seda hakkasid tõsised ettevalmistused komplekteerimisviisi muutmiseks. Hakati läbi viima ka väiksemaid reforme, mis puudutasid ohvitseride haridustaset, sõjaväelise hariduse võrgu ümberorganiseerimist, varustamist, relvastamist ja oluliseks oli ka sõjaväe ringkondade loomine. LOENG 09.12.08 Mehi ei võetud osaliselt teenistusse ka muudel põhjustel peale tervislike. Reaalselt oli teenistusest vabastatud umbes 20% meestest
annaabi.ee 
