Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus Kasutamine · 1. Neutralisatsiooni reaktsioonid, kasutatakse klaaselektroodi, Võimalik tiitrida hapete segusid kui dissots. Konstant erineb 3 järku; · 2. Kompleksonomeetriline tiitrimine- katioonid EDTA lahusega, Cu soolad- Cu selektiivse elektroodiga; · 3. Sadestustiitrimine- kasutatakse metallilisi või membraan elektroode · 4. Redoks reaktsioonid- inertsed metall elektroodid
Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine: Tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga. Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias: Enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape ehk kompleksoon II NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused:
2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba elektronpaar. Moodustab kovalentse sideme katiooniga. 33. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Põhineb kompleksi moodustamise reaktsioonidel. Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37. Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver. 38. Metallindikaatorid (eriokroom must T, ksülenooloranz jt.).
Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne, positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine-tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar). Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias- enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II. Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool
soola (NH4)2Fe(SO4)2 lahusega Cr2O72- + 6Fe2+ +14H+ 6Fe3++ 2Cr3+ + 7 H20 heleroheline punakaspruun ja kulunud K2Cr2O7 hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks (mg/l). o Pergmanganomeetriline tiitrimine Määratakse C2O42-, NO2-, H2O2 jt. redutseerijate sisaldust looduslikus vees, s.o hapnikutarvet Väga happelises keskkonnas: MnO4- + 8H+ + 5e- = Mn+2 + 4H2O o Kompleksonomeetriline tiitrimine Näiteks üldkareduse (Ca2+, Mg2+ ) määramine Seejuures muudab ligandi omadustega indikaator eriokroom-must värvi: 15 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 3.3 Gravimeetria Gravimeetriline analüüs sobib uuritava aine suhteliselt suuremate kontsentratsioonide analüüsiks. Meetodile on iseloomulikud vähesed nõudmised aparatuurile (ahi,
mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks(tsentraalatom on seotud ligandi mitme aatomiga). * Kompleksonomeetria: põhineb püsivate vees hästi lahustuvate sisekompleksühendite moodustumisel metallide katioonide ja kompleksoonide vahel. *Tiitrimine: meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). * Kareduse määramine. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Üldkareduse (Ca2+ ja Mg2+ ioonide summarse sisalduse) määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) naatriumisoola ehk triloon-B lahusega, pH=10, Indikaatorina kasutatakse üldkareduse määramisel kromogeenmusta * EDTA eteendiamiintetraetaanhappe puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas, sattudes keskkonda lahustub
seega: 1. proov + H2SO4 + Na2SO4 + Cu soolad 2. kuumutatakse (~200 *C) 3. lisatakse NaOH 4. tekkiv NH3 püütakse HCl lahusesse 5. tiitritakse HCl ülejääk NaOH-ga 6. arvutused Degradation: Sample + H2SO4 (NH4)2SO4(aq) + CO2(g) + SO2(g) + H2O(g) Liberation of ammonia: (NH4)2SO4(aq) + 2NaOH Na2SO4(aq) + 2H2O(l) + 2NH3(g) Capture of ammonia: B(OH)3 + H2O + NH3 NH4+ + B(OH)4 Back-titration: B(OH)3 + H2O + Na2CO3 NaHCO3(aq) + NaB(OH)4(aq) + CO2(g) + H2O KOMPLEKSONOMEETRILINE TIITRIMINE. 77. Kompleksimoodustamine. Ligand ja tsentraalaatom. Kompleksi püsivuskonstant. Kompleks on osake, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist või ioonist (tuumast ehk tsentraalaatomist), mille külge on koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud mitu molekuli või iooni, nt [Cu(H2O)6]2+. Ligandideks nimetatakse Lewisi aluseid, mis on seotud tsentraalse d-metalliga kompleksis
annaabi.ee 
