psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel. Need on teatud tähendusliku seose ümber koondunud tunded, mõtted, tajumused ja mälestused. Näiteks võib olla inimestel ema-kompleks. Jungi psühholoogias oli kesksel kohal isiksuse struktuur. Mina on inimeste teadvustatuse kese, tajutakse asju, mis seostuvad minakompleksiga. Persona on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Vari on aga isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on alateadvusesse lükatud
max= c´/T 8. Päikese kiirgusspekter- Päikeselt tulnud energia neeldub või peegeldub tagasi atmosfääri tõttu, mis hoiab ära kahjustavate kiirguste maapinnale jõudmise. Solaarkonstant-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog. S0=1370 W/m2 9. Aerosoolne hajumine-hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) lisanditel hajumine Molekulaarne hajumine hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) (Joonised konspektist.) 10. Massiarv-näitab mitu korda on kaldu langenud, Päikesele suunatud, üikulise ristlõikega õhusamba mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes . Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale.
10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist. Atmosfääri massiarv on võrdne atmosfääri optilise massiga. Näitab mitu korda on kaldu
· Enamus viiruseid toodab RNA vaigistamise allasurujaid (takistajaid). siRNAs - kokkuvõte siRNA rada vaigistab võõrast DNA, transposoone ja korduselemente. Taimedes, siRNA toodetakse Dicer-valgu abil, mis hakib dsRNA 24 nukleotiidilisteks siRNAdeks siRNA-d moodustavad kompleksi AGO valkudega ja moodustavad vaigistamise komplekse. Vaigistamise kompleksid on aktiivsed posttranskriptsionaalselt. Nad hävitavad mRNA, mis häirib translatsiooni. Vaigistamise kompleksidel on roll ka kromatiini muutmisel (DNA metüleerimine ja histooni modifitseerimine) (loeng 6 siRNA) 9 Populatsioonigeneetika - Alleelide esinemise sageduse uurimine populatsioonis ja populatsioonide vahel · Kromosoomi paarid segregeeruvad ja rekombineeruvad igas põlvkonnas · Iga geeni igal alleelil on oma iseseisev evolutsiooniline minevik ja tulevik. · Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip
F0F1 ATPaas oli mitokondriaalse päritoluga. Mõlemad paigutati membraani orienteeritult. Valguse toimel hakkas bakteriorodopsiin pumpama prootoneid vesiiklitesse ning selle gradiendi arvel oli ATP süntaas võimeline sünteesima ATPd. See eksperiment demonstreeris et ATP sünteesiks ei ole vaja spetsiifilist kõrfe energiaga vaheühendit ega interaktsioone elektronide ülekandeahela kompleksidega. Vaja oli lihtsalt prootongradienti. 14. Seos erinevatel kompleksidel prootongradiendi moodustumise ning ATP saagise vahel. P:O suhe, spetsiifiliste inhibiitorite efekt, redoksreaktsioonide G o' hinnangud ja ATP saagis. 15. Hingamisahela töö tulemusel translokeeritavate prootonite päritolu hingamisahelas. 16. ATP süntaasi paiknemine rakus, struktuur ja funktsioonid. Paikneb mitokondri sisemembraanis. L konformatsioon: ADP ja Pi seonduvad. T: ADP + Pi ATP. O: ATP vabaneb
Suur osa lncRNAdest splaissitakse, polüadenüleeritakse ja lisatakse 5’cap. lncRNA geenid asuvad eelistatult valku kodeerivates geenides ning võivad olla mRNA biogeneesi kõrvalsaaduseks. • • Regulatoorsed RNAd ja kromatiini modelleerimine • lncRNAd võivad vahendada epigeneetilisi muutusi pannes tööle kromatiini remodelleerivad kompeksid spetsiifilistes lookustes. Osadel kromatiini remodelleerivatel kompleksidel on RNA seostumisdomeen kuid väike DNA järjestuse spetsiifilisus ning tänu lncRNAdele on nad võimelised spetsiifiliselt modifikatsioone läbi viima. • ncRNAd nagu HOTAIR, Xist/RepA seostuvad kromatiini modifitseeriva polycombi kompleksiga, mis viib läbi metüleerimist HoxD lookuses või X kromosoomis. Indutseeritakse heterokromatiini moodustumine ja geeniekspressiooni repressioon. • X-kromosoomi inaktiveerimine on vahendatud lncRNA poolt mida nim Xist.
Päikesekiirte jaoks on atmosfäär hägune keskkond. Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Lisandid neelavad, aga ka tänu difraktsioonile, hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid, mille molekulide arvu ja omavaheliste kauguste muutus viib tiheduse ebaühtlustele. Hajumist molekulide kompleksidel nimetatakse molekulaarseks e. Rayleigh hajumiseks. Lisanditel hajumist nimetatakse aerosoolseks hajumiseks. Hajumise olemus seisneb aineosakeste ja muutliku elektromagnetvälja vastasmõju erilises vormis. Tänu sellele vastasmõjule muutub osake uute elektromagnetlainete allikaks: hajunud kiirguse allikaks. Enamus hajunud valgusest langeb lühilainelisse ossa. See tähendab, et hajunud valgus ei saa olla valge, vaid hoopis taevasinine. Mida sinisem, seda puhtam õhk
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu
immuunvastuse mehhanismidega, juhul kui eelnevalt on immuunvastus esile kutsutud. Hapteenid on väiksed molekulid, mis ei kutsu ise esile immuunvastust, välja arvatud juhul kui nad on seotud kandja- molekuliga. Hapteen-kandja kompleks: hapteen ja kandja on omavahel kovalentselt seotud, immunogeense osa moodustab kandja. Hapteen pole immunogeenne, küll aga antigeenne. Neil kompleksidel on antigeenseteks determinantideks kandja natiivsed epitoobid, kuid ka hapteeniga seostumisel tekkivad epitoobid. Antud kompleksis määrab kandja, kas immuunvastus on T-vahendatud või mitte. Toodetud antikehad reageerivad ka vaba hapteeniga (antigeenne omadus). Adjuvandid: suurendavad mittespetsiifiliselt antigeeni immunogeensust, nt maarjas (kaksiksulfaadi kristallhüdraat), alumiiniumhüdroksiid vaktsiinides. Kasutatakse eluta vaktsiinides, eriti nendes, mis
annaabi.ee 
