Moodustame võrrandisüsteemi kordajatest n-järku determinandi Determinanti D nim võrrandisüsteemi determinandiks Eeldame, et . Def Crameri peajuhu määravad tingimused ja m = n (2) Crameri valemid võrrandisüsteemi (1) lahendamiseks 2. Maatriksid: liitmine, arvuga korrutamine, maatriksite korrutamine. Maatriks on ristkülikukujuline tabel, mis koosneb arvudest (tavaliselt reaalarvudest või kompleksarvudest) või mingitest muudest etteantud hulga elementidest, sealhulgas näiteks polünoomidest, funktsioonidest, diferentsiaalidest, vektoritest. Tabeli sissekandeid nimetatakse maatriksi elementideks. Kuigi maatriks on iseenesest lihtsalt tabel, pakuvad maatriksid huvi eelkõige sellepärast, et maatriksi elementidega tehtavate tehete (liitmine ja lahutamine, korrutamine ja jagamine) abil on võimalik defineerida tehted maatriksitega.
Püstitati isegi tees: tagasi Kisseljovi juurde. 1984. a ilmunud dokumendis Üldharidus- ja kutsekooli reformi põhisuunad nähti ette programmide ja õpikute lihtsustamist. 1985. a valmis uus 6 üleliiduline matemaatikaprogrammi projekt. See avaldati ajakirjas Matematika v shkole ja anti kõigile aruteluks. Selles projektis oli loobutud geomeetria aksiomaatilisest käsitlusest, hulgateooriast, kompleksarvudest, jada ja funktsiooni piirväärtusest, vektorist ruumis, joone võrrandist ja arvutuslükatist. 1986. a kuulutati välja konkurss uute õpikute kirjutamiseks, mis oleksid kooskõlas uue programmiga. Selle konkursi juhendis oli öeldud, et konkursi võitnud õpikud võetakse kasutusele kogu NSVLs. Seega sattus tõsisesse ohtu eestikeelne eesti autorite poolt kirjutatud õppekirjandus. Kuid konkursist otsustasid osa võtta ka meie V-VI klassi matemaatikaõpikute autorid A. Telgmaa ja E. Nurk
Teisendame selle treppkujule Teisendame treppmaatriksi juhtelementidele vastavates veergudes ülejäänud elemendid nullideks. Vastav võrrandisüsteem on Avaldame juhttundmatud Valime vabade tundmatute x2, x4 ja x5 väärtuseks konstandid C1, C2 ja C3 ning kirjutame välja üldlahendi: 16. Kompeksarvud Vajadus arvuvalla laiendamiseks reaalarvude vallast üldisemasse arvude hulka tekkis juba selliste lihtsate võrrandite lahendamisel, nagu 1 0 ja 2 0. On teada, et kompleksarvudest kõneldi juba 16. sajandil (G. Cardano). Siiski esinesid nad kuni 18. sajandi keskpaigani vaid episoodiliselt üksikute matemaatikute töödes. Süstemaatiline kompleksarvude käsitlemine algas seoses geniaalse Peterburi akadeemiku L. Euleri (1707 1783) töödega. Definitsioon. Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaarühik. Imaginaarühik, mida tähistatakse i, defineeritakse võrdusega 1.
2 3 omavahel võrdsed kompleksar- 120 3 2 - 21 - 3 vud. 180 0 -1 0 Rääkides kompleksarvudest, siis võib näiteks sin z (z on kompleksarv !!) graafikuks saada midagi üsna müstilist (heledus on seotud mooduliga
92 Negatiivsed arvud Imaginaararvud Anda tähendus Arvule ? Arvule ? Väga veider, sest... Kuidas saab midagi olla Tavaliselt on arvuruut arvuhulgad vähem kui mitte midagi? positiivne Moodustab osa Reaalarvudest Kompleksarvudest Visuaalselt Punktike arvteljel Punktike nullpunkti nullpunktist vasemal läbival arvteljega ristuval teljel Peeti absurdseks 18. sajandini Tänapäevani Lihtne korrutamise Arvuga –1: 1 –1; 1; –1; ... Arvuga i: 1; i; –1; –i; 1; i; ... näide ja visuaalne Arvupunkti peegelda- Arvupunkti pööramine
annaabi.ee 
