...............................................................9 Põhjused....................................................................................................9 Ravi...........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10 KABI Kabja ülesanded 1. Kapjade ülesanne on jäsemete otste mehhaaniline kaitsmine. 2. Toimivad ka kompimiselundina 3. Liikumisel amortisaatorina. KORRAPÄRANE KABI Kannab hobuse raskust ühtlaselt Ümmargused, päkapiirkonnast laiad Paksu sarvseinaga Sarvtald peaks olema kergelt ülespoole võlvunud(tagajalgadel rohkem) Kabjad on sama suuruse ja kujuga KABJA EBAKORRAPÄRASUSED PÕHJUSED Vale toitumine ja ülekaalulisus Kabja toetuspind on ebaühtlane ning sellepärast üks kabja osa saab rohkem koormust ja kulub rohkem Ebaühtlane treening
arenenud, eriti näiteks angrjal. 10 Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad poised säga, karpkala, tuur. Merikukk uimekiired. Varjevärvused: · avavees kõht hele, selg tume; · põhjas vastavalt põhja värvile ja mustrile. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad värvid tavalised. Värvinägemine vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast ja rohelist, punast mitte. Kalade tohutu värvikirevus ja lantide punased värvid, milleks siis need????? 8
kalakesed tulevad sellist lehekest näksima ning lähevad seda tehes sõna otseses mõttes liimile. Nimelt on selle peajalgse haarmete tipud kaetud kleepuva ainega. "Õngitsejal" tarvitseb nüüd liimileläinu ainult suu juurde tuua ning ära süüa. SEEPIA ISELOOMULIKUD OMADUSED Silmad: Suured, seepia märkab erinevates kaugustes asetsevaid esemeid. Nägemisnärvi kaudu jõuab informatsioon koheselt ajju. Kombitsad: Kaheksa lühemat iminappadega varustatud kombitsat toimivad kompimiselundina, kaitsevad pead ja hoiavad saaki, isasloomal on üks neist sugutushaarmeks, mille abil ta võtab mantliõõnest spermapakke ja asetab need emase mantliõõnde. Veel kaks kombitsat on ette nähtud saagi kinnihaaramiseks. Uimed: Paiknevad mõlemal pool keha, mõeldud ujumiseks ja tüürimiseks. Nahk: Sisaldab sadu värvirakke, mis võivad kokku tõmbuda või paisuda. Tänu nendele on seepia mõne sekundiga võimeline oma kehavärvust muutma. Värvimuutusel on seepia laoks suur tähtsus
Kuna karbid on vee-eluviisiga loomad, siis hingavad nad lõpustega. Lõpused paiknevad neil mantlihõlmade vahel. Omapäraste sifoonide abil pumpavad karbid vett mantlihõlmade vahelt läbi. Veest saavad nad vajaliku hapniku ning väljahingatav süsihappegaas kantakse veega väljavoolusifooni kaudu välja. Veega koos kanduvad mantlihõlmade vahele ka vees hõljuvad tillukesed loomad, mis kantakse suu juurde. Karpidel on meeleelunditest arenenud vaid maitsmis- ja kompimismeel. Kompimiselundina kasutavad nad jalga. Nagu enamik limuseid, on ka karbid lahksugulised. Munad muneb emane mantliõõnde. Sinna juhivad isaskarbid ka seemnerakud. Kui munadest kooruvad vastsed, kinnituvad nad emaslooma lõpuste külge. Talve aitab üle elada ema, kuid kevadel paisatakse vastsed mantliõõnest välja, kus nad edasiseks arenguks peavad kinnituma kalade lõpustele. Karpide vastsed on kalade parasiidid. Paar kuud hiljem kukutavad vastsed ennast veekogu põhja ja nendest arenevad väikesed karbid.
arenenud, eriti näiteks angrjal. w. Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, x. sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba y. pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. z. Kompimiselundid on kaladel nõrgalt arenenud. Kala nahas on retseprotid, mis aa. tunnetavad kokkupuudet kõvade esemetega. Kõige enam on kompimiselundina toimivad bb. poised säga, karpkala, tuur. Merikukk uimekiired. cc. Varjevärvused: · avavees kõht hele, selg tume; · põhjas vastavalt põhja värvile ja mustrile. dd. Veekogudes, kus värvusega antavad signaalid on tähtsamad kui varjumine, on eredad ee. värvid tavalised. ff. Värvinägemine vaidlusküsimus!!!!! Kõhrkalad värve ei nägevat. Luukalad nägevat kollast
annaabi.ee 
