Kontaktori töötamine Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Alampinge eest kaitseb kuna siis lülitab end ise välja kui pinge langeb 50-60 % ni nimipingest Kontaktor omab nulllkaitset st. lülitab pinge kadumise korral välja. Kontaktori kaitsevõime Kontaktoreid kasutatakse peamiselt tööstuslike jõuahelate kommuteerimiseks pingega kuni 660 V ja vooludega kuni 1600 A. elektrimootorite elekterkütte, valgustuse, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete, võimsate alalisvooluahelate Kus kasutatakse? Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus (takistusahjud) AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühismootoriga Alalisvoolukontaktorid asüntroommootori DC-1 aktiivkoormus käivitamine ja pöörleva DC-3 rööpergutusega mootori väljalülitamine nimikoormusel mootori käivitamine
Poolis tarbitakse nii aktiiv- kui reaktiivvõimsust. Toiteallikast tarbitavat võimsust nimetatakse näivvõimsuseks ning tähistatakse S. Mõõtühik voltamper. Tähis VA. Võimsustegur Võimsustegur näitab millise osa toiteallikast tarbitud elektrienergiast saab muuta teist liiki energiaks (soojuseks, valguseks, meh. liikumiseks). Võimsusteguri väärtused võivad olla 0 kuni 1. vaid aktiivtarviti korral. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos vahemikus 0,8...1. Kompenseerimisseadmete abil on võimalik võimsustegri väärtust parandada. Aktiiv- ja mahtuvusliku takistusega ahel Erinevalt RL-ahelast on RC-ahelas vool pingest nurga võrra ees. Sarnaselt RL-ahelaga tekkib ka selles ahelas kaks osapinget: aktiivtakistusel aktiivpinge Ua mahtuvuslikult takistusel mahtuvuslik pinge Uc. Vool selles ahelas: , kus Toiteallikast tarbitav võimsus RCL-ahel Ahel, mis koosneb aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvuslikust takistusest.
...................................................................49 2.4. RISTLÕIGETE VALIK JAOTUSVÕRGUS LUBATUD PINGEKAO JÄRGI ...............................................................................50 2.5. RISTLÕIGETE KONTROLL KUUMENEMISELE............................51 2.6. MUUD PIIRANGUD JUHTMETE VALIKUL ..................................52 2.7. JUHTMERISTLÕIGETE VALIKUST SULETUD VÕRKUDES ......55 3. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISSEADMETE VALIK ....56 3.1. REAKTIIVVÕIMSUSTE BILANSS ....................................................56 3.2. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKAD......................................................58 3.3. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKATE VALIKU KRITEERIUMID ....60 3.4. KOMPENSEERIMISEGA SEOTUD KULUDE LIGIKAUDNE HINDAMNE...........................................................................................63 3.5
elektrivõrgu talitluse käsitlemisel on koormusjuhtumitel ja stsenaariumitel, mis johtuvad ümberlülitustest madalama taseme võrgus, reaktiivenergiaallikate kommutatsioonist, elektritarbijate arenguvariantidest ja muust. 12.Koormusjuhtumid ja –stsenaariumid Elektrivõrgu sõlmekoormuste muutumine võib seaduspärasuste kõrval olla tingitud ka ümberlülitustest madalama taseme võrgus, suurte elektritarbijate (tehaste) käikulaskmisest või nende töö lõppemisest, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete sisse- või väljalülitamisest jne. Kirjeldatud hüppelisi muutusi võib vaadelda koormusjuhtumitena, millele vastavad matemaatilise mudeli erinevad parameetrid. Elektrivõrgu talitluse arvutamisel on koormusjuhtumid otstarbekas ühendada koormusstsenaariumiteks, milles iga koormus on esindatud teatud juhtumiga. Ühest küljest on üksikute juhtumite etteandmine kõigile koormustele võrgu talitluse arvutamise käigus tülikas, teisalt ei ole
rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline, ning selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude osas, mis ületavad kriitilist I´, kindluse mõttes võib kõrgemas astmes kasutada selektiivset kaitselülitit. 11.JUHTMETE JA KAABLITE AKTIIV- JA INDUKTIIVTAKISTUS 12. JUHTMETE JA KAABLITE RISTLÕIKE MÄÄRAMINE LUBATUD PINGEKAO ALUSEL 13. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMISE VAJADUS 14.KOMPENSEERIMISSEADMETE PAIGALDUS (induviduaal-, grupiline ning tsentraliseeritud kompenseerimisviis) Induviduaalkompenseerimise puhul paikneb kompenseerimis seade tarbija vahetus läheduses või selle klemmidel. Grupilise kompenseerimise puhul paigutatakse kompenseerimisseade võrgu sõlmedesse (nt. Grupikilpidesse). Tsentraliseeritud kompenseerimisue puhul paigutatakse kompenseerimisseade alajaama madalpige lattidele. 15. VÕIMSUSTEGURI PARANDAMINE KOMPENSEERIMISSEADME ABIL 16
..0,5 Toitealajaamades 0,3piires Reatiivvõimsuse kompenseerimine- Peamiseks kompenseerimise seadmeteks on kondensaatorpatareid Kondensaatorseadmete koosseis- · Kondensaatorid · Korrelatsiooni ja kaitse aparatuur · Automaatreguleerimisseade · Mõõteseadmed · Siganalisatsioonseadmed Probleemid kompenseerimisseadmetega- kadude seisukohalt on efekt suurem, kui kompenseerimisseade on paigutatud trafode madalpingepoolele. Trafo ülempinge poolel asetsevate kompenseerimisseadmete ühikmaksumus on madalam. Kondensaatorite iseloomustamiseks- valmistatakse: · pingele 230V-10kV · võimsusele 5-300kvar · faaside arvuga 1 või 3 kondensaatorite ühendamine-kolmefaasiline täht- ja kolmnurkühendus kondensaatorite arv- jadamisi kondensaatorite ühendamisel saab tõsta kondensaatorpatarei lubatud pinget. Kondensaarite rööpühenduse korral saab tõsta kondensaatorpatareid läbivat voolu ja sellega koos võimsust.
ratsionaalse kasutamisega või siis spetsiaalsete kompenseerimiseadmete kasutamisega. c) kõrgemas astmes kasutatakse sulavkaitsmeid, madalamas kaitselülitit; kaitseaparaatide rakendustunnusjoonte lõikumine on tõenäoline; selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude juures, mis ületavad kriitilist I; 14. Kompenseerimisseadmete paigaldus (individuaal-, grupiline ning ( madalamas astmes tuleb kasutada voolu piiravat kaitselülitit ). tsentraliseeritud kompenseerimisviis): d) mõlemas astmes kasutatakse kaitselüliteid, rakendustunnusjoonte lõikumine ja kattumine on tõenäoline; selektiivsuse tingimus ei ole täidetud lühisvoolude juures,
annaabi.ee 
