Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a. Rinkondade kaupa seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse Kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE Ideoloogia korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi
kogunud inimene b) üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär parlamenti saadakse valituks · isikumandaadiga kandidaat kogub kvoodi jagu hääli · ringkonnamandaadiga kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Valimiste 4 perioodi: 1. ettevalmistav periood 2. valimiskampaaniaperiood 3. hääletamine 4. häälte lugemine Poliitilised ideoloogiad ja erakonnad Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. · Iga ideoloogia ei ole poliitiline(budism,feminism,asketism jne)
vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi.
Iga erakond võib koostada oma nimekirja. (Kuni 125 nime). Tuleb maksta kautsioni iga kanditaadi eest (2 miinimumpalka). Iga ringkond saab teatud hulga mandaate ja iga erakond jagab oma kanditaadid ringkkondade vahel. 1. Isikukoodiga (VRK 40 000 10 mandaati). Ikv = 40000/10=4000 Tulemused: 2007 Ansip 22 000 1995 Rüütel 17 000 1992 Toomepuu 16 000 2. Ringkkonnamandaadiga. Näiteks 1. Juhan 4200 3. Leida 3000 4. Siiri 2000 5. Fjodor 1000 3. Kompensatsioonimandaadiga: 1. Juhan 2. Volli 3. Leida 4. Paul 5. Fjodor 6. Siiri 7. Tiit --------------------------- KOKKU 100 000 häält Vabad riigikogu liikme kohad täidetakse nendega kellel on suuremad võrdlusarvud. Erakond peab keguma 5% häältest. (5% ikv-st.) Töölepingu seaduse alused. Tööleping on tööandja ja töövõtja kokkulepe. Alaealisel on vajalik vanemate nõusolek. Tööandja võib-olla juriidiline isik ja juriidilise isiku
•PS §56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. 3.1 Riigikogu valimised •Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval •Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna-või kompensatsioonimandaadiga 3.2 Valimise põhimõtted •Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: •Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. •Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid