Paljastuhnur(Heterocephalus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae) Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae) Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased.Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu.Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase. Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel. Igal perel on oma lõhn ja suhtlemisel kasutatakse enam kui 18 häälitsust. Urus on huvitav elukorraldus,kus elatakse kolooniana.Sigida saab vaid üks emane,kes valib endale välja 3 paarilist
nagu inimesel nt. paavianid, makaagid ja koolobused n mandrill, paavian, koolobus, inimahvid Vana Maailm Euroopa, Aasia, Aafrika Uus Maailm Ameerika, Okeaania S. JÄNESELISEDTeine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud taga- jalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik S. NÄRILISEDVäikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N
sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim. Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa-pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole tundlasid, nende asemel lõugkabjad, suu ees lõugtundlad saagi haaramiseks, tagakeha lõpus on võrgunäsad, hingamine-raamatkopsud ja trahheed, meeleleundid-kompimine-kompekarvad, jäsemed, nägemine-8 lihtsilma. Putukad-kitiinkest on jäigem kui ämblikulaadsetel. Kehal on 3 osa: pea, rindmik, tagakeha. Pea: laubal 1 paar tundlaid. Suu ümber on suised (välimus vastavalt eluviisile), 2 suurt liitsilma ja 3 väikest lihtsilma. Rindmik-6 jalga. Paljudel on tiivad, tagakeha on lüliline, painduv, emastel lõpeb munetiga. Nektarist toituvad-liblikad, mesilased. Taimtoidulised-rohutirts, sääsed, mardikad. Parasiidid-peatäi, lutikas, kirp
Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat. Vaenlased on kakud, kullid, toonekured, mutid, siilid, rästikud. Kiskjatele nad ei maitse kehal olevate muskusnäärmete pärast. NAHKHIIRED (käsitiivalised) - väga arenenud kuulmise, öise eluviisiga. Haistmine on vaid perekonnaelus tähtis - esineb haisunäärmeid (eriiti isastel). Hästi arenenud ka kompimine (kompekarvad), ülihea orienteerumine ultrahelikajaloodi abil - ultraheli tekib kõris, saadetakse välja suu või nina kaudu.Nii saavad loomad teavet takistuse suuruse, kauguse ja struktuuri kohta. Levinud liigid Eestis - põhja-nahkhiir, pargi- nahkhiir, suurkõrv, veelendlane. Toituvad öise aktiivsusega putukatest ja ämblikest. Seedimine on kiire, sooltoru on lühike, pimesool on väike või puudub. Sigimine toimub peamiselt kevadel - sünnib keskm. üks poeg
gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja simpansid). 16.3.9.2.2.11. Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Teine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud tagajalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik 16.3.9.2.2.12. Selts: Närilised (Rodentia) Väikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed N
annaabi.ee 
