Basofiilid. Ehitus: Nende tsütoplasma sisaldab aluseliselt värvuvaid sõmeraid. Tuum on sageli paarist kohas sissenöördunud ja S-tähe kujuline. Funktsioon: osalevad immuunpõletikulistes kaitsereaktsioonides. 3. Rakukontaktid näidetega Nõrk rakukontakt moodustub glükokaalüksite liitumisel. Interdigitatsioonil toimub sõrmedetaoline läbipõmumine. Spetsiaalsed rakukontaktid on: 1. Tiheliidused määravad epiteelirakkude polaarsuse, takistavad lipiidide ja valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel ning on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad
· Paiknemises päristuumsetel vabalt või rER-l · Talitluses inhibeerib erinevate antibiootikumidega Ribosoomi ehitus: neil on 2 ehitusüksust suurem ja väiksem. Nende seostamiseks on vajalik mRNA, Mg 2+ ioonid ja mitmesugused valgulised funktsioonid. Tavaliselt ribosoomid esinevad polüsoomine st ühele mRNA molekulile seostub 4-12 ribosoomi. Rakus on kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5
Paiknemises päristuumsetel vabalt või rER-l Talitluses inhibeerib erinevate antibiootikumidega Ribosoomi ehitus: neil on 2 ehitusüksust suurem ja väiksem. Nende seostamiseks on vajalik mRNA, Mg 2+ ioonid ja mitmesugused valgulised funktsioonid. Tavaliselt ribosoomid esinevad polüsoomine st ühele mRNA molekulile seostub 4-12 ribosoomi. Rakus on kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Mõlemat tüüpi ribosoomid on identsed. Küsimus on vaid selles, millist valku parasjagu sünteesitakse (millist mRNA-d parasjagu transleeritakse). Ribosoom, mis antud hetkel on ER-ga seotud, võib järgmisena tegeleda sellise valgu sünteesimisega, mis ei seostu ER-ga ja seega sel juhul see ribosoom ei kinnitu ER-le. 4.5
kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape)
Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi). N-seoseline glükosüleerimine toimub asparagiini lämmastiku aatomi kaudu. Vajalik on asparagiini jäägi esinemine järjestustes Asn-X-Ser või Asn-X-Thr (X on mingi suvaline aminohape)
valkudele kättesaadavateks. Perikromatiinne piirkond on funktsionaalne ruum tuumas, mis määrab kromatiini voltumise. Selles piirkonnas esinevad replikatsiooni, transkriptsiooni ja RNA prosessingu faktorid. Perikromatiinne piirkonnas toimuvad transkriptsioon, kotransktiptsiooniline vaigistamine, DNA replikatsioon ja tõenäoliselt ka reparatsioon. Nii RNA kui DNA süntees toimub perikromatiinses piirkonnas, kuid mitte sisemistes interkromatiini kompartmendi laguunides. Perikromatiinne piirkond jaotab kromosoomide territooriumi kromatiini domeenideks. • CT-de (ja CD-de) funktsioneerimine: kromosoomide ja kromatiini dünaamika mudelid genoomi funktsiooni tagamisel ja geenide koordineeritud ekspressiooniprofiili tagamisel. Geeniregulatsioonil erinevate kromosoomide osad suhtlevad teine teisega ning toovad seotud geenid kokku, et koordineerida nende ekspressiooni.
moodustab üle poole kogu raku membraanistikust ja on barjääriks luumeni ja tsütosooli vahel, ta vahendab teatud kindlate molekulide liikumist ühest kompartmendist teise. ER-i membraanis paiknevad ensüümid, mis sünteesivad kõikide teiste rakuorganellide membraanides vajaminevaid lipiide ja kolesterooli. Samuti toimub seal steroidhormoonide süntees, detoksifitseeritakse mitmeid kahjulikke aineid, modifitseeritakse sünteesitud valke. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Geneetiline kood on vastavus nukleiinhapete (RNA) ja valkude primaarstruktuuride vahel. Selle koodi kindlustab keemiliste juhiste süsteem, mis loob geneetilist infot kandva mRNA vahendusel proteiine. Valgusüntees geneetilise info alusel ehktranslatsioon toimub ribosoomides