Est&Lit 5a, Lat 4a. Lit rahvahääletusega, Est&Lat parlament. Ühekojalised parlamendid Riigikogu ja Seimid: 101, 100, 141. Otsedemokraatia-rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest. - Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa radikaalsed turumajandusreformid, erastamine, presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt: - Eesti presidendid ja peaministrid: http://web.zone.ee/stemugram/
Alguses väga paljud kaupmeestest ja suurmaaomanikest toetajad. Lootes, et tuleb jälle kord majja, kuid vasakpoolsuse populaarsus hakkas neile mingi hetk närvidele käima. 1925 suri Sun Yatsen Vähestest kujudest, kes populaarne nii Hiinas kui Taiwanil. Riigi isaks nimetatakse. Teda leinas terve Hiina. Sellega hakkas tasapidi tulema teine ajajärk. Oma tegevustes idealistlikum. See hakkas ära kaduma. Juba aasta enne 1924 tekkis guomindangil ja komparteil ühendatud ringkonnas plaan alustada sõjaretke põhja poole, selleks et lõpuks Hiina jälle ühendada. Mihhail oli seal kohal ja andis neile nõu. Plaan sündis 24 aga ellu viidi hiljem, sõjadiktaatoritel veel palju võimu. Sõjaretk, nn. põhja sõjaretk algas 1926 juulis, revolutsiooniarmee( Chiang Kaishekile allunud) oli selleks ajaks juba suurem , ka Venemaa abi. Sõjaväekuberneride armee inimarvult palju suuremad, aga kehvem väljaõpe ja halvem organiseeritus,
59 meedia kontroll: kõik meedia kanalid on kas riigi omandis või vähemalt riigi kontrolli all (isegi kino, teater, kirjandus). Kommunistlik Partei Kompartei kujutab endast kolmandat ebastabiilsuse allikat. Partei on ühiskonna poliitiline eliit, kuhu ei tohi kuuluda üle 10% rahvastikust, ja kujutab endast tegelikult ühiskonna (mitte riigi) võimsaimat võimuorganit. Partei liikmed on kõikidest eluvaldkondadest. Komparteil oli 3 põhilist viisi säilitamaks stabiilsust: 1. Parteiliikmed levitasid poliitikat. Kui allpool oli küsimusi, pidid liikmed seda teistele teatama, ja kui ülevalt tuli käsk pidid liikmed sellest rahvasaadikutele teatama. 2. Parteiliikmed mobiliseerisid rahva. Kuna parteiliikmed olid pea kõigilt aladelt, siis pidi iga parteiliige hoolitsema oma ala aktiivsuse ja informeerituse eest. 3. Parteiliikmed suunasid ja kontrollisid käitumist. Partei-riiklikud suhted
katalüsaatoriks. 1924 kevadel Nõuk Ve-l mõte korraldada Eestis relvastatud riigipööre. Ettevalmistusi hakati tegema Välismaa Büroos. Juulis 1924 moodustati spetsiaalne Eesti komisjon, mis pidi eesti kommunistidel aitama riigipööret organiseerida. Hiljem ka Ve-l sarnane komisjon. Lõpuks sulasid kokku. Komisjonis oli Stalin, Frunze ja rida teisi tähtsaid tegelasi, lisaks ka luure juhtivtöötajaid. Putsikatse sai teoks vaid tänu Ve valitsusele. Nõuk valitsus lubas eesti komparteil mobiliseerida eestlastest kommuniste venemaal, nõuk piirivalve aindis võimaluse nende relvade ja inimeste saatmiseks üle piiri. Mässuplaani väljamõtlejaks oli eestlastest ohvitser Harald Tummeltau. Vahetult enne putsi koondati Leningradist sanitaarronge, paar soomusrongi, mõned nõuk sõjalaevad, 2 diviisi lahinguvalmidusse kõrgendatud valmisolekusse. Pihkvas moodustati partisanisalk, kes olid valmis üle idapiiri tungima. Panus oli tehtud ennekõike ootamatusele ja saladuse hoidmisele
Vastandlikkus oli näiline, maailmarevolutsioon oli igal juhul sihiks. Kommunistlik internatsionaal- juba Lenini aprilliteesides. Märtsis 1919 asutamiskongress (kõigest 50 inimest, välismaalt vaid 9), suvel 1920 II kongress (57 erinevat KP-d)- valiti Täitevkomitee, eesotsas Grigori Zinovjev. Kominterni eesmärgiks kodanlikkuse kukutamine, turumajanduse hävitamine ja luua kommunistlik ühiskonnakord ning kõigis riikides oma kommunistlikud parteid. 21 tingimust, mis tuleb täita komparteil, et kominterni astuda- neile tuli vastata. Tingimused täitnud parteid hakkasid saama Moskvalt finantstoetust- ähvardati rahakraani kinni keeramisega. Ettevalmistused riigipöördeks- teha aktiivset propagandat, õõnestada riiki seestpoolt. Esialgu oli komintern edukas. 1921 Sm-l kukutati läbi, ka 1923. Viimasena 1.dets 1924 Eestis. Igal pool kukuti läbi, oldi hiljaks jäädud. 1923-24 olid kriisid Euroopas juba ammendunud. 1925 loobus komintern senisest poliitikast- õhutati riiki edasi.