seejärel rakendatakse teada olev negatiivne (vastand-polarisatsiooniga) nimipinge integraatorile ja lastakse kasvada, kuni integraatori väljund on 0; sisendpinge arvutatakse funktsioonina nimipingest, konstantsest laadumisperioodist ja mõõdetud tühjakslaadumise perioodist Sigma-Delta- ülesämplib soovitud signaali ja filtreerib seejärel välja soovitud signaaliriba Lähestav- kasutab komparaatorit, et eemaldada pingete vahemikud kuni alles jääb vaid soovitud pingevahemik Triger: karakteristlik impedats: 2xümmargust| koaksiaal|andmesiin RS R=0, S=1 Q=1| R=1 S=0 Q=0 | R=0 S=0 Q=hold peegelduvus (peegeldunud pinge / algne) : JK J=K=1, inverteerib | J=0, K=1 resetib D c- langev loeb, 1 takt nihutab T väljund 2xaeglasem B03448|19|325|10011 100%-P=tarbijast tagasi peegeldus
Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral kasutusel hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid). Standartne TTL 2NING-EI element küllastunud. Rsis=10 12..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid (10 mW, 10ns) valm hetkest. n-kanalis ja p-tüüpi aluse vahel pn siire. Paisupingega Upl muut kanal laisu 3pdf 3. Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui 3. Võimendab signaalide U1 ja U1' vahet. Superpos.prints alusel K1=Uvalj/-U' | U1=0 K2=Uvalj/U1 tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2n-1 komparaatorit. Alltoodud näites |U'=0 K1=R4/R3+R4*(1+ R2/R1), K2=-R2/R1. Uvalj=K1U1'+K2U1, kui võrdsed, siis n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 24 1 = Uvalj=Kudif(U1'-U1), Kudif=K1=-K2 8pdf 16 1 = 15
Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 3. Flash ADM Analoog-digitaalmuundur on seade, mis muudab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Kõige kiiretoimelisem meetod. Läheb tarvis mitut komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2 n – 1 komparaatorit. Väljund digitaalne „0“ kui Ux < U0 ja “1” kui Ux > U0. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame nn mitmekordset FLASH muundamist: 1) “Jäme” ehk esialgne FLASH muundamine. 2) jämeda FLASH tulemuse töötlemineDAM-ga. 3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele FLASH muundamisele.
sisendtakistus on märksa suurem kui op võimendi sisendtakistus, see on seletatav tagasiside toimega. tagastumised. Ja kui taoliselt hüplev väljund signaal anda loogikasse, siis võib see ajada loogika töö Kui me anname võimendi sisendisse mingi pinge, siis see tekkitab sisendvoolu. Tagasiside mõjutab aga segamini. Kui sisend signaal on kõikuva iseloomuga, siis sobib kasutada hüstereesiga komparaatorit, sisendite vahet sellisena et see läheneb nullile, järelikult väheneb sisned vool. Sisend voolu vähenemine kus rakendumis ja tagastumis pinged on mõnevõrra erinevad. Hüsterees saadakse kui viia sisse on aga samaväärne sisend takistuse suurenemisega. Praktiliselt jääb sisendite vahele ikkagi mingi pinge, tagasiside. kui see ei ületa 1mmV. Vastavaslt sellele on mitteinventeeriva võimendi sisendtakistus suur ulatudes praktiliselt kuni 100M
2) tugipingeallika pinge sõltub koormusest. Püsiva impedansiga maatriksi kasutamine. R1 U välj = -U t (Z 0 + 2Z 1 + 4 Z 2 + 8Z 3 ) 16 R 192 (). 6.8.2 ADM. Loenduriga ADM. Kõige aeglasem meetod, saab kasutada siis, kui sisendsignaal ei muutu liiga kiiresti. Paralleelne ADM (FLASH). Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist n väljundkoodi, siis on vaja 2 -1 komparaatorit. 4 Alltoodud näites n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 2 1 = 16 1 = 15. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame n n mitmekordset FLASH muundamist. Idee: 1) Viime läbi ,,jäme" ehk esialgse FLASH muundamise; 2) Jämeda FLASH muundamise tulemust töötleme DAM-ga.
Vaadeldud komparaatorid on nii nimetatud hüstereesi vabad komparaatorid see tähendab et nende rakendumis ja tagastumispinged on võrdsed. Automaatikas esineb sagely olukordi kus anduri signaal kõigub mingi väärtuse ümber. Sellisel juhul tekivad korduvad komparaatori rakendumised ja tagastumised. Ja kui taoliselt hüplev väljund signaal anda loogikasse siis võib see ajada loogika töö segamini. Kui sisend signaal on kõikuva iseloomuga siis sobib kasutada hüstereesiga komparaatorit kus rakendumis ja tagastumis pinged on mõnevõrra erinevad. Hüsterees saadakse kui viia sisse tagasiside. Joonis 2.12.2 skeem graafik Rakendumis ja tagastumispingete erinevus tekib seetõttue, et MI sisendipinge ei ole määratud ainult tugipingega vaid sinna liitub veel mingi osa väljundpingest läbi takistuse R3 kui väljund on positiivses küllastuses siis muutub MI sisendipinge tugipingest veidi positiivsemaks ning rakendumispinge on tugipingest suurem.
25, a, juhib suhtelist lülituskestust nii, et väljundpinge oleks soovitud väärtusega. Anduri ahel avastab väljundpinge muutuse ning reguleerib pooljuhtlülitite juhtimissüsteemi talitlust. Koormustakistuse vähenemisest põhjustatud koormuse kasvamisel või pöördemomendi suurenemisel mootori võllil muundur tavaliselt vähendab toitepinget. Muunduri väljundpinget mõõdetakse pingeanduriga, nagu näitab joonis 1.25 ja kasutades komparaatorit, võrreldakse seda pinge seadeväärtusega. Komparaatori väljund kujutab endast pulsilaiusmuunduri väljundpinge lülituseeskirja. Mitmekvadrandilised pinget madaldavad pulsilaiusmuundurid. Lülitus, mis tagab kahekvadrandilise talitluse, on näidatud joonisel 1.25, b. Töötsükli esimese faasi vältel talitleb muundur põhimuundurina juhtides voolu transistoriga VT1. Vool läbib koormust, kui transistor VT1 on avatud. Järgneva faasi kestel transistor VT1 ei osale lülituse töös
annaabi.ee 
