Tartu Ülikool, mille sümboliks on kuue valge sambaga peahoone, on üks silmapaistvamaid tähiseid Eesti haridusja kultuuriloos. 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud ülikool on läbi sajandite jaganud vaimuvalgust selles Euroopa kultuurikeskustest kaugele jäävas maanurgas, mille tähendus ja tuntus seostus eelkõige Tartu ülikooliga. Ülikooli ajalooline hoonestu on klassitsistliku arhitektuuri kaunimaid näiteid Eestis ning on oma kompaktsusega üheks huvitavamaks 19. sajandi ülikooliansambliks Euroopas. Kreeka arhitektuuri vaimu peegeldav ülikooli peahoone koos Toomemäel paikneva tähetorni, anatoomikumi, toomkiriku varemetesse ehitatud raamatukogu, kliinikute ja Toome sildadega on kujundanud Tartu vanalinna arhitektuurse ilme, andes linnale hellitusnimeks Emajõe Ateena. Aastail 18041809 ehitatud peahoone ja osa Toomemäe ansamblist kavandas Johann Wilhelm
Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutuse nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem Töö tulemused: Töö tulemused on kantud tabelisse nr 1. Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 5. Väga sarnase kompaktsusega oli ka kataster nr 1. Neile järgnesid number 3 ja 4. Kõige kehvema tulemuse sai kataster nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis selle järgi saavutas kõige parema koha katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2. Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest
väljakujunenud, mistõttu on inimestel kergem ja otstarbekam seda kasutada. Burtoni uurimus tõestas, et kuna linn on ülekoormatud, on see ohtlik liiklemiseks. Jalgrattaga ja jala liiklemist eelistati piirkondades, kus oli rohkem ruumi: linna äärealadel. Üldise arusaama kohaselt on kompaktses linnas pärsitud ka juurdepääs rohealadele. Burtoni (2000) uurimusest on aga raske aru saada, kui tihedalt on see seotud just linna kompaktsusega. Nimelt oleneb rohealadele juurdepääs näiteks linna topograafiast, ajaloost, poliitilistest otsustest ja keskkonnast. Lisaks ei leitud selget seost ka kompaktse linna ja inimeste tervisliku seisundi vahel. Algselt arvati, et kuna linnas on asutused ning inimesed väga lähestikku, tekitab see stressi, depressiooni ja ka õhusaastatusega kaasaskäivate hingamiselundkondadega seotud haiguste tõusu. Avastati, et suurema asustustihedusega aladel on vaimsest häiringust tingitud
nad on asendamas PCI liidest. Asendajateks on PCI Express, HyperTransport ja USB. Kui varem paigaldati emaplaatidele 5-6 PCI pesa, siis umbes alates 2010.aastast paigaldatakse vaid üks pesa, väga harva kaks pesa. USB USB ehk universaalne järjestiksiin on arvuti välissiini standard. USB lubab ilma arvutit välja lülitamata välisseadmeid külge ja lahti ühendada, seda nimetatakse kuumühendamiseks. USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne. USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid, modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3
7.2 Kompaktsus loenduva baasiga ruumides ¨ Uheks topoloogilise ruumi erijuhuks on ruum Rn . Ruum Rn rahuldab teist loenduvuse aksioomi, st temas leidub loenduv baas. Loenduva baasi B ruumis Rn moodustavad k˜oik lahtised kerad B(x; r), kus nii r kui ka punkti x k˜oik koordinaadid on ratsionaalarvud: B = { B(x; r) | x = (x1 ; . . . ; xn ); x1 , . . . , xn , r ∈ Q }. J¨argnevalt veendume, et loenduva baasiga topoloogilistes ruu- mides on mitmeid kompaktsusega samav¨a¨arseid tingimusi. Lemma 7.2 Kui topoloogiline ruum X on loenduva baasiga, siis ruumi X igast lahtisest kattest saab eraldada l˜ opliku v˜ oi loenduva osakatte. T˜oestus. Olgu B = { Ai | i ∈ N } ruumi X baas ja A ruumi X lahtine kate. Siis iga punkti x ∈ X jaoks leidub selline lahtine hulk Gx ∈ A, et x ∈ Gx . Kuna Gx avaldub u ¨hendina
annaabi.ee 
