Negatiivne oli see, et vanematel ei olnud kõik asjad enam väga hästi meeles. *Ma ei tahaks eriti käia Nõukogude aegses koolis, sest see oli liiga range. *Noorte-ja lasteorganisatsioonidest sain teada, et oli suur surve ühiskonna poolt neisse astuda. Pioneer ja oktoobrilaps pidid sa olema ja seda ei küsinud sinu käest keegi. Pioneerid ja oktoobrilapsed tegelesid enamasti lihtsate ühiskondlike töödega näiteks lehtede riisumine, ravimtaimede korjamine ja vanapaberi kogumine. Komnoor olemist sai valida aga, kui sa ei olnud komnoor siis sinult pidevalt küsiti, et miks sa ikka ei ole ja nii edasi. Kui sa komnoor ei olnud siis sa ei pääsenud paljudele pidudele ja üritustele. Surve oli suur organisatsiooni astumiseka. *Tänapäeval pole noorteorganisatsioonid seotud eriti kooliga, nendes osalemine või mitte on nüüd igaühe oma tahe. Nõoukogude ajal olid kool ja noorteorganisatsioonid tihedalt seotud. Õpilaste arv oli tollal
a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid) Sõnavara muutumine – vene-eeskujulised sõnad ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus,
Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti (nt Emajõgi, Jaan Kross, Võrumaa) kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks, nt Audi, Valgetähe orden. 5. Arhaismid ja neologismid. arhaismid vananenud sõnad, mida tänapäeval keeles ei kasutata. Arhaismid eksisteerivad sõnavara perifeeriaalal. Arhaismide tekkeks on erinevaid põhjuseid: sõnad vananevad, kuna nendega tähistatu kaob kasutuselt (nt pidal, kolhoos, sovhoos, komnoor); sünonüümid (sageli ilmekamad ja kujundlikumad või omakeelsemad) võivad sõna kasutuselt kõrvale tõrjuda, nt pannine 'patune', penisitt 'väävel', raamatunahk 'paber', Saksamaa kukk `kalkun'; polüseemilistes sõnades võib vananeda vaid üks semeem, samal ajal kui teised säilivad keeles edasi, nt ehitus 'ehe', kadumine 'kahetsemine', katsuma 'vaatama; kogema', nilbe varem 'libe; nüüd 'siivutu'; arhaismide hulgas on ka
Need nõrgad, kel puudus igasugune siht, said pungi saabumisega, sidudes oma isiksusega pungifilosoofia, võtta omaks mingid väärtused, millesse usuti. Need, kes olid olnud häbelikud ja allasurutud, vabanesid, riietades end punkarirüüsse ja kandes (kujundlikult väljendudes) punkarimaski, et asuda kätte maksma ebaõiglusele. Selge on, et ENSV noorsoos oli palju neid, kes tundsid end ahistatuna elu planeeritusest – oktoobrilaps, pioneer, komnoor, partei – tulevik oli planeeritud, ette määratud ning elu sisuliselt 70 aastat šablooni järgimist. Punk andis võimaluse sellest süsteemist põgeneda. Tabava võrdluse ühiskonna ja pungi teemal tõi Ivo Uukkivi, öeldes: Minu reageering punkarina ümbritsevale oli sisuliselt sama nagu siis, kui mind väikse poisina sunniti sööma rasvast hapukapsa suppi karvaste ja võbelevate keedupeki tükkidega, supp
199 Kavast selgub, et kaheosalises 18 numbrist koosnevas programmis, mida juhatas B. Smid, leidus ainult kaks mittevenelasest autori pala – P. Veebeli “Eesti marss” ja Purtese “Neapolitani lauluke”200 . Ülejäänud kavas oli kuue numbriga esindatud Isaak Dunajevski looming (tuntuim valss kinofilmist “Tsirkus”), kuulsaim pala programmis oli kahtlemata Blanteri “Katjuša”. Kava ideoloogilisest suunitlusest annavad tunnistust pealkirjad: “Po Piterskoi” (B. Smit), “Juudi komnoor” (Dunajevski) ja “Sergei laul” kinofilmist “Hävitajad” (Bogoslovski). Seega, täielik nõukogude repertuaari (esma)tutvustamine Tartu publikule. P. Veebel sattus sinna seltskonda ilmselt samuti poliitilistel kaalutlustel – Eesti oli ju värskelt “astunud nõukogude rahvaste vennalikku perre” ja seda oli vaja ka kontserdil näidata. Kuna Veebel oli üks tuntumaid eesti levimuusika heliloojaid, sobis ta selleks eesmärgiks suurepäraselt. NSV Liidus oli siis (ja mõnda
annaabi.ee 
