Kuna rahule kirjutasid alla Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud just neid saksa rahva alandamises süüdistama. Parlamentaarne kord oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid- ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud ja teised olid avalikult demokraatia vastu. Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut. Pärast riigipresidendi Hidenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid. Võib öelda, et Weimari Vabariik oli loodud hukule. Saksamaa ei saanud hakkama demokraatliku korraga, vaid vajas kindlat kätt. Majandusraskused ja inflatsioon viisid teravate
märtsil haarasid sõjaväelise riigipöördega võimu K. Päts, J. Laidoner ning triumviraadi kolmandaks liikmeks sai Karl Einbund. Ilma ametliku otsuseta saadeti parlament vaikivasse olekusse ning seadusandlik võimgi koondus valitsusele. Demokraatialootused ja alged kustutati ja pead tõstis tol ajal Euroopas leviv autoritaarne valitsemisviis oma tsensuuri, õiguste piiramise, propaganda ja ainuparteilisusega (Isamaaliit), kehtis kaitseseisukord (eesmärgiks stabiilsus, ohtu nähti kommunistides 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ja vapsides, kelle organisatsioon aga keelustati ja suleti). Ainsaks opositsiooniks jäigi nn Tartu vaim, sest poliitilisel teel oponeerimist polnud võimaldatud. 1938. aastaks otsustas Päts, et aeg on pöörduda tagasi normaalse korra juurde. Vastu võeti uus põhiseadus, kokku tuli uus parlament, ent tulemata jäi demokraatia, piirduti "juhitava demokraatiaga", kus tähtsamad
Algas Eesti Vabadussõda. Alles loomisjärgus olevad Eesti väeüksused taandusid Tallinna suunas. Üksteise järel langesid vaenlase kätte Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ja Tartu. 1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast. EESTI KOMMUNISTID. Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud
Arvukad rahvakihid ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt. olid avalikult demokraatia vastu. · sõjajärgne raske olukord Saksamaal raske ja alandav Versailles` rahuleping, majandusraskused (inflatsioon!). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. · vastasleeri nõrkus, lõhestatus kergendas natside võimuletulekut. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (sotsiaaldemokraatide ja kommunistide vahel vastuolud). III Kolmas riik See on natside võimu all oleva Saksamaa nimetus hõlmab aastad 1933-1945 Natsionaalsotsialistide põhiseisukohad: · Saksamaa peab jälle saama suureks ja tugevaks riigiks
seejärel lõi Sm koalitsioonist välja Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. Tänu edule taandusid sakslased ise Kreekast, Albaaniast, Jugoslaaviast, Poolas suudeti välja jõuda Visla-Sani-Bugi jooneni, seada võimule kommunistlik valitsus. Ebaõnnestumine oli vaid Ungari ja Tšehhoslovakkia teema. Saksamaa 1945 ülesandeks oli Sm enda purustamine. Punaarmeele osutas abi Hitler isiklikult, mingi kinnisidee tõttu, mis nägi Lääne plutokraatides samasuguseid vaenlasi kui kommunistides, suunati dets keskel viimased väed läänerindele, algas kuulus Ardennide pealetung. Olukorda ära kasutades valmistas Punaarmee väejuhatus ette järjekordse pealetungi. Jaan alustasid kaks rinnet korraga pealetungi Visla jõelt, jõuti Oderi jõele- Poola keskelt Sm sisemaani. Kolme nädalaga läbis Punaarmee 600 km, jäi läbida veel Berliinini 100 km, Oderi läänekaldal loodi ka mitmed sillapead, kohe edasi ei pääsetud, võhm oli väljas, vaja edasisi ettevalmistusi teha
annaabi.ee 
