· Võimuvõitlus Nõukogude Liidus. Uued ideed ja uus suhtumine · Juuni 1953 ehitustööliste streik. · Ekstentsialism. · Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett Poola 1956 · Kommunismivastasus. · NLKP XX kongress. George Orwell · Boleslaw Bieruti surm. · Seksuaalne vabanemine. · Rahutused Poznanis. · Uueks kommunistide liidriks Wladislaw Alfred Kinsey Gomulka. Ungari ülestõus 1956 · Oktoobris Poola toetusmeeleavaldus. · Imre Nagy valitsus. · Novembris suruti vastupanu täielikult maha. · Tagajärjed: Tuhanded hukkunud Ligi 200 000 põgenikku.
Rahvademokraatlik Vabariik ja USA sai Lõuna-Korea, kus loodi Korea Vabariik. Kumbki Korea keeldus teineteist tunnustamast. 1950 tungis P-Korea L-Koreasse ja vallutas peaaegu kogu ala. Lõuna-Koreasse saadeti USA väed ja ala vabastati kiiresti. USA väed vallutasid omakorda enamus P-Koreast. Sõtta sekkus Hiina.1953 sõlmiti vaherahu ja Koera siiani kaheks jagatud. Sõja ajal tugevnes kommunistlikes riikides läänevastasus ja läänes kommunismivastasus. Sõjast sai tegelikult kasu vaid Jaapan, kes sai vaenlase staatusest välja ja oli USA-le liitlaseks. · 1956 UNGARI ÜLESTÕUS: Ida-Euroopasse tulid muutused seoses Stalini surmaga 1953. Ungaris olid vägivaldsed rahutused, endine juht asendati reformimeelse kommunisti Nagyga, kes alustas reformidega- suleti koonduslaagreid, vabastati vange. Kavas oli ka reform, mis jagaks võimu teiste parteidega. Selle peale Nagy visati parteist välja ja reformid tühistati. Ungaris tekkisid uued
· Ründas kommunismi, konservatiivsust ja parlamentaarset liberaalsust · Levis ka Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Portugalis, Ungaris, Kreekas jne Natsism · Kodanike teod tehtud riigi heaolu nimel · Tugevad rahvused sõjalise võimu abil · Pluralismi lubamine on viga · Eesmärk ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvad · Natsismi peetakse üheks fasismi haruks tunnusjooned · Äärmuslik natsionalism · Kommunismivastasus · Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste
). Eksisteeris nendevaheliste sõdade oht. · Mõned Esimese Maailmasõja võitjariigid (Itaalia) ei olnud rahul sõjas saavutatuga. · Riikide piirid ei vastanud sageli etnilistele piiridele. See kasvatas rahvustevahelisi pingeid · Oli tekkinud kommunistlik ideoloogia · 1920. aastate algul Nõukogude Venemaal NEP (novaja ekonomitseskaja politika). Nõukogude Liit sai 1934 Rahvasteliidu liikmeks. · 1920.-1930. aastate keskseks hoiakuks kommunismivastasus. · Kultuuriline murrang · Muutused mentaliteedis (individualism), moraalis (liberalism), kunstis (modernism), meelelahutuses, moes, muusikas (jazz), majanduslikus käitumises (majanduslik liberalism, konsumerism), meedias (raadio, kino), massikultuur, tehnikas · Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond · Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil. Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes · Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest
1930a lõpuni. Majanduslangus algab Prantsusmaal 1931 aastal. 1932 valimised võidab vasakpoolne kartell (sots. ja radikaalid). 1933a Prantsusmaal on 300 000 töötut. Prantsusmaa sisepoliitika probleemid 1920'tel (Ebamääraste) Parteide paljusus ja lühiajalised valitsused. Poliitiline ebastabiilsus. Majandusprobleemid, suur riigivõlg. Ka Prantsusmaal on paremäärmuslaste liikumisi, nt veteranide tulirist. Nendele on iseloomulik juudivaenulikkus ja kommunismivastasus. Välispoliitika 1920'tel: Prantsusmaa ei saa julgeolekugarantiisid Saksamaa vastu. I. Sõjakas periood: Otsib kontakti teiste Saksa-vastaste riikidega: nt Poolaga, Belgiaga. Ruhri okupeerimine 1923. II. Rahulikum periood, aga ohu tunnetamine jätkub: Locarno-leping 1925. Kui Reinimaa okupatsioon hakkab lõppema, algab Prantsusmaal Maginot-liini ehitamine (1929). Euroopa Ühendriikide asutamise idee ei leia poolehoidu Prantsusmaal
annaabi.ee 
