alla 40 miljoni. Ideoloogide põrkumine Aastad 1914-1918 ja 1939-1945 olid sõjategevuse kaks perioodi, mida teineteisest eraldas 21aastane relvarahu ajastu. Kõik see mahtus 31 aastasse, käis heitlusi, mis võrsusid nii Aasiast kui ka Euroopast ja hargnesid sealt üle ilma. Euroopa sooritas enesetapu. Inglismaa oli ainus, kes pääses sissetungist, kuid oli ometi laostunud sõjalaenudest ja muutunud USA võlgnikuks. Üle vana Euroopa põrnitsesid teineteist kaks üliriiki. Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias.
Lenini korraldusel loodi Venemaal koonduslaagrid, sagenesid tapmised. Punast terrorit juhtis erakorraline komitee nn Tshekaa. Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid. Kapitalistliku korra, ekspulateerimise ja eraomandi hävitamine; rikastelt eraomandi ära võtmine ja riigistamine. Kapitalismi asemel sotsialism ja kommunism. NSV Liit: Venemaa liitis Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kagu-Ida- moodustati endise Vene impeeriumi aladest. Vene NFSV+Ukraina+Valgevene+Taga-Kaukaasia liiduvabariigid. Lenin: lõi punaarmee. Pealinn viidi üle Moskvasse
defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises. 19.sajandi lõpul tekkis nn. Teadusliku sotsialismi eri voolude revisionismi (Eduard Bernstein 1850-1932), tsentrismi (Karl Kautsky 1854-1938) ja bolsevismi (Vladimir Lenin 1870-1924) vahelises võitluses kommunistlik ideoloogia, mis oli oma arusaamistes ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja nende seaduspärasustest tunduvalt dogmaatilisem ning tegevus taktikas äärmiselt radikaalne. Kommunismiideoloogia rajajaks peetakse Vladimir Leninit, kuigi tema eelkäijad K.Marx ja F. Engels nimetasid tulevast ühiskonda, mis peaks jagunema kapitalistlikule kommunistlikuks ühiskonnaks. Komideoloogiat iseloomustab ja eristab kodanluse ja töölisklassi vaheliste vastuolude käsitamine lepitamatutena (antagonistlikena). Nende vastuolude ainsaks võimalikuks lahenduseks pakutakse vägivaldset revolutsiooni, mille käigus töölisklass kukutab relvade abil kodanluse riikliku võimu
(Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ühiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasõda on tugevnenud arusaam, et majanduse laiaulatuslik natsionaliseerimine on mõttetu. Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaal on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Siin on kokkupuude sotsiaalliberaalidega. Kommunismiideoloogia (pr communisme, ld communis ühine) tunnuseid võib märgata juba Platoni kirjutistes. Ebatäpne on seostada K.Marxiga. Kommunism tekkis alles 19saj lõpul sotsialismi eri voolude revisionismi (Bernstein), tsentrismi (Karl Kautsky) ja bolsevismi (Lenin) vahelises võitluses. Rajajaks peetakse Leninit, kuigi juba Marx ja Engels nimetasid kapitalistlikule ühiskonnale järgnevat sotsiaalse arengu etappi kommunistlikuks ühiskonnaks. On sotsialismiideoloogiast tunduvalt dogmaatilisem
1900 -1917 elas erinevates Euroopa riikides sh Sveitsis ja Saksamaal. 1903 asutas illegaalse Venemaa sotsiaal-demokraatliku enamlaste partei. Liikmed nii Vene- kui välismaal. Peaeesmärk tsaarivalitsuse kukutamine ja proletariaadi diktatuur. Elukutselised riigikukutajad, revolutsionäärid. 1917. a aprillis naasis Venemaale 1917. a oktoobris sai Venemaa peaministriks, 1918. a atentaadikatse. Fanny Kaplan. Kommunismiideoloogia Proletariaadi diktatuur vägivald mõisnike, kapitalistide, kiriku vastu. Eeskujuks jakobiinide diktatuur. Kapitalistliku korra, ekspluateerimise ja eraomandi hävitamine. Rikastelt eraomandi äravõtmine ja riigistamine, majanduse riiklik reguleerimine. K. Marxi ideed. Kapitalismi asemel sotsialistliku ja kommunistliku ühiskonna loomine. Võrdsus, vendlus. Tööliste ja talurahva riik. "Kõigi maade proletaarlased, ühinege
annaabi.ee 
