1.) Tegevjuht annab osakonnajuhtidele ülesande/eesmärgi, osakonnajuht omakorda jagab ülesande oma alluvate vahel ja annab neile instruktsioonid nende täitmiseks. 2.) Personalijuht teeb muudatuse töösisekorraeeskirjades ja informeerib sellest meilitsi osakonnajuhte, kes omakorda teavitavad muudatusest oma alluvaid. 3.) Juhtkond informeerib osakonnajuhte hotelli majandusaasta tulemist ja sellest lähtuvatest lisatasude väljamaksmisest, misjärel osakonnajuhid kommunikeerivad info oma alluvatele Vertikaalne alt üles: 1.) Toateenija teeb majapidamisosakonna juhile ettepaneku tööprotseduuride parendamiseks või sobivamate töövahendite soetamiseks 2.) Majapidamisosakonna juht täidab ja edastab oma ülemusele aruandeid (nt majanduskulude- ja eelarvest kinnipidamise aruanded). 3.) Alluv raporteerib ülemusele (nt toateenija majapidamisjuhti) talle antud ülesande
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid
Demokraatilik meedia on inimeste teenistuses, Avalik arvamus kujuneb alt üles Rollikäsitluses on vahendaja ja mõjutaja – need on üksteisele vastaspooled Mõjutaja – propagandist, pooldab midagi ja mis sellele lähenemisviisile kasulik ei ole lendab prügikasti Vahendaja –erapooletu, sõltumatu, Konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis Aktandid on kognitiivselt autonoomsed ehk Aktandid konstrueerivad ise oma arusaamu, aktandid kommunikeerivad märkidega, seetõttu on aktantidel kollektiivne teadmine Kuna me ei näe üksteise pähe, siis ainsaks võimaluseks arusaada ongi kasutada märke. - Tunnetus toimub teadvussüsteemis - Kuid kommunikatsioon kulheb sotsiaalses süsteemis (mis koosneb erinatest teadvussüsteemidest) Teadvussüsteemid - läbipaistmatud, ehk ei näe sinna sisse - On autopoieetilised ehk ennast pidevalt taasloovad
3. Kultuur on viis, kuidas inimesed lahendavad kas keskkonnaga või teiste inimestega koos elades esilekerkivaid probleeme; 4. Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist; 5. Kultuur on kogum ideesid või omandatud harjumusi, mis suruvad maha impulsiivset käitumist ja eristavad inimest loomadest; 6. Kultuur põhineb kokkuleppelistel, sümbolilistel tähendustel, mida teatud ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad. 24
· Kultuur on viis kuidas inimesed lahendavad, kas keskonnaga või teiste inimestega koos elades esile kerkivaid probleeme · Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist · Kultuur on kogum ideesid või omandatud harjumusi, mis suruvad maha impulsiivset käitumist ja eristavad inimest loomadest · Kultuur põhineb kokkuleppelistel, sümbolilistel tähendustel mida teatud ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad Enamik neist aspektidest on tegelikult kultuurikäsitlustesse jäänud tänaseni. Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked (Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction): · Kultuuri vastandatakse materiaalsetele, tehnoloogilistele, sotsiaalsetele struktuuridele. · Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele
Ja nii on kõikide teemadega. Tööprotsessis mõned ideed kaovad, muutuvad, kuna ei tööta või on nad peidetud töösse ja on tavavaatlemisel raskesti tabatavad. 2. SIGNS IN THE TRACE Tantsumeediumis peab avalduma mingi sügavam põhjus, jälg. See on prooviperioodi töö tulemus, kui toimub selekteerimine ja valik, kus kõik ideed, mis tantsu olemusse põhjuslikkult ei kuulu, visatakse välja. Töösse jäävad need koeograafia osad, mis kommunikeerivad autori mõtet ja väljendust, sealhulgas teadlikud ja ka alateadlikud valikud (eelistused). Hea ja halb maitse nii kostüümi, muusika kui ka liikumismaterjali valikul on märgatavad töö jälgimisel. Algajad koreograafid arvavad tihti, et see, mida nad mõtlesid, on töösse ka jäänud, kuid tihtipeale pole see nii. See saab võimalikuks ainult siis, kui ideed on suudetud avada läbi meediumite - koreograafilise vormi, esitaja, heli ja ruumi.
· Kultuur on viis kuidas inimesed lahendavad kas keskonnaga või teiste inimestega koos elades esile kerkivadi probleeme · Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist · Kultuur on kogum ideesid või omandatud harjumusi, mis suruvad maha impulsiivset käitumist ja eristavad inimest loomadest · Kultuur põhineb kokkuleppelistel, sümbolilistel tähendustel mida teatud ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad Enamik neist aspektidest on tegelikult kultuurikäsitlustesse jäänud tänaseni. Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked (Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction): · Kultuuri vastandatakse materiaalsele, tehnoloogilisele, sotsiaalsetele struktuuridele. · Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikuld
annaabi.ee 
