veidi mugavdatult iseenda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes. «Kommunikatsiooni on raske defineerida: see on teineteisega rääkimine, televisioon, soeng, kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. (Pilvre 2012: 5) Need kaks väidet võtavadki kokku kommunikatsiooni olemuse, ja seda ka võimu tasandil, võimu kommunikeerumisel rahvaga ja rahva tahte kommunikeerimisel võimule kommunikatsioon on keeruline (nii õigesti, eesmärgipäraselt kommunikeeruda kui ka seda mõista) ja see on sotsiaalne, sisaldades ohtralt siia-sinna-suunas liikuvaid (või mitteliikuvaid, justkui liikuma pidavaid) sõnumeid. Vabariigi Valitsus räägib oma kommunikatsioonistrateegiat õpetades ja selgitades: «Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoogiks, mis nõuab informatsiooni edastajalt palju enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline
küsimusi, panustada ideid ja soovitusi org'i operatsioonide kohta. Lubab juhil teha kindlaks kuivõrd alluvad saavad aru tähendusest, mida nad allapoole antud informatsioonis mõtlesid. Aitab alluvatel hakkama saada oma tööprobleemidega ja tugevdada oma seost töö ja org'iga. Miks see ei toimi? Alluvate tavatsus varjata oma mõtteid. Tunne, et juhid ei ole huvitatud alluvate probleemidest. Tasude puudulikkus töötajate alt-üles kommunikeerimisel. Tunne, et ülemused ja juhid on ligipääsmatud ja ei vasta/reageeri sellele, mida alluvad ütlevad. Muid põhjuseid: Ebaselge sõnastus, ebakohane kom kanal, tagasiside võimaluse puudumine, liiga palju tasandeid info saaja ja vastuvõtja vahel, kom-kliima. AGA KA: juhtkond dikteerib alluvatele liialt palju ja kuulab neid liiga vähe; suurt osa sellest, mida kommunikeeritakse, ei mõisteta; suur osa edastatavast infost puudutab vaid juhtkonda ega huvitav teisi töötajaid;
selgeksõppimine. 2. Veendumine (persuasion) – veendutakse innovatsiooni väärtuses 3. Otsustamine (decision) – innovatsioon võetakse omaks 4. Kasutuselevõtmine (implementation) – innovatsiooni kasutusele võtmine 5. Kinnitamine (confirmation) – lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue idee, uskumuse v hoiaku, ka käitumisviisi, samuti uue toote või teenuse kommunikeerimisel ning tunnustamisel. Inimesed kalduvad omaks võtma pigem neid muutusi, mis on tunnustatud neile olulise isiku v grupi poolt. Seega võib olla efektiivne suunata oma esmane tegevus ning panustada pigem innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele, et need omakorda innustaks teisi. Eesmärgi püstitamise teooria/Goal-setting theory seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad tulemuslikkust. Samas on ka teada, et püstitatud eesmärk peab siiski olema või vähemalt tunduma
Sasser 1995). Mõõduks on mitte niivõrd mitu korda järjest ostetakse, vaid osa tarbimisportfellist riiete puhul osa riietekapi sisust, autode puhul osa garaazipinnast ja toiduainete puhul osa kõhust. Üksiktarbijate puhul on sellist infot hankida praktiliselt võimatu. Ühelgi turu-uurijal ei ole võimalik inimese kodus kappe sorteerida. Seega tuleb lojaalsuse mõõtmiseks kasutada alternatiivseid meetodeid. Taasostukavatsus. Iga kliendiga kommunikeerimisel on võimalik tema käest küsida, kas ta kavatseb ka tulevikus antud toodet või teenust osta. Vaatamata sellele, et vastused on oletuslikud, on kavatsus tulevikukäitumise tugev indikaator. Tegelik taasostu võimalikkus saab küll tugevalt ülehinnatud, kuid liialdusprotsent on väga püsiv ja see tähendab, et tegelikku tulemust on võimalik päris täpselt prognoosida. Soovitused ja infolevitamine on lojaalsuse hea indikaator. Klientide kaudu leviv info
2. Veendumine (persuasion) veendutakse innovatsiooni väärtuses 3. Otsustamine (decision) innovatsioon võetakse omaks 4. Kasutuselevõtmine (implementation) innovatsiooni kasutusele võtmine 5. Kinnitamine (confirmation) lõplik innovatsiooni omaksvõtmine (või hülgamine) See teooria rõhutab muuhulgas sotsiaalse surve suurt osatähtsust uue idee, uskumuse v hoiaku, ka käitumisviisi, samuti uue toote või teenuse kommunikeerimisel ning tunnustamisel. Inimesed kalduvad omaks võtma pigem neid muutusi, mis on tunnustatud neile olulise isiku v grupi poolt. Seega võib olla efektiivne suunata oma esmane tegevus ning panustada pigem innovaatoritele ja varajastele omaksvõtjatele, et need omakorda innustaks teisi. Eesmärgi püstitamise teooria/Goal-setting theory seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad tulemuslikkust. Samas on ka teada, et püstitatud eesmärk
annaabi.ee 
