Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli
EL 6.raamprogrammi projekt 506301 "Adequate Information Management in Europe (AIM)", 2004-2007 (vastutav täitja) ETF grant 5799 "Infoühiskonna tekkimisega seotud sotsiaalsed ja kultuurilised praktikad Eestis", 2004-2007 (grandihoidja) Teadustöö põhisuunad: Infoühiskonna kujunemine ja areng Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused post-kommunistlikus ühiskonnas Sotsiaalne ja poliitiline kommunikatsioon ning avalik sfäär Meedia demokraatlikus ja totalitaarses ühiskonnas Kommunikatsiooniuuringute metodoloogia Teaduspublikatsioonid: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21.sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 400 lk. Kirss, T., Kõresaar, E., Lauristin, M. (toim). She Who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 346 lk. Lauristin, M. Social Contradictions Shadowing Estonian "Success Story". Demokratizatsiya.
.erakapitali võimu Individualism, relativism ja hajutatus suurendavad enamiku inimeste sõltuvust ja haavatavust ning .seega ka nende vajadust informatsiooni järele .3 Äsja lõppenud sajandit võib nimetada massimeedia esimeseks ajastuks. Seda on saatnud imestus ja ärevus massimeedia mõju suhtes. Vaatamata tohututele muutustele nii meediainstitutsioonides, tehnoloogias kui ka ühiskonnas tervikuna, s.h kommunikatsiooniuuringute tekkele, pole avalik arutelu .meedia ja ühiskondliku mõju üle oma sisus suurt muutnud Usk massimeedia võimu tugines algselt meedia suure leviulatuse ja ilmselge mõju tunnetamisele .seoses massajalehtede väljakujunemisega. USAs jõudis haripunkti 1910.a, mujal hiljem Mõjusa meediavõimu eeltingimusteks peetakse üldiselt elanikkonna enamuseni jõudva üleriigilise meediatööstuse olemasolu, teatud konsensuse aset levitatava teate sisus ning teatava usutavuse ja
omadused ja tarbija vajadused ning soovid ühtse reklaamteate konseptsiooni raamesse enne selle teate tegelikku valmimist. Metafor ja praimimine Praimimine abil mõjutamisel võib seletada: Konnotatsiooni efekte sõnadel on esmane/otsene (denotatsioon) ja teisene/kaudne (konnolatsioon) tähendus (majanduslangus, kasvu aeglustumine, pehme maandumine, suurus, kriis, depression Konteksti efekte ABC Kommunikatsiooniuuringute "raamistamise" efekte (retoorikavõtted, teksti ülesehitus, sisu ülesehitus, teema ülesehitus). Mõjutamise praktika ja eetika Mõjutamise strateegiline planeerimine Mõjutamise strateegiline planeerimise põhimõte oleks lihtsustatud, kui õnnestuks välja selgitada: 1. need aju aktiivsuse signatuurid, mis seostuvadeeliskäitumisega; 2. erinevate kaupade/reklaamide esitamisel välja sõeluda need kaubamudelid/reklaamikavandid,
sotsioökonoomilisse konteksti eluinstinkti erose ja surmainstinkti thanatose. 60ndate tudengirevolutsioonides sai Marcusest kultusmees "Ühedimensioonilise mehe" 1964 tõttu. 78 Koolkond keskendus kapitalistliku "pähemäärimisreklaami" kriitikale. Nende ideed levisid üle maailma, kuid praegu on instituut hääbumas. Kriitiline kool versus kommunikatsiooniuuringute empiiriline kool Nägid massikommunikatsiooni rolli erinevalt esimestele kontrolli, teistele abistajat. Esimestele oli otsustava tähtsusega, kelle massimeedia kuulub. Teised uurivad, mis efekt on tal igale auditooriumiliikmele. Maskomi ja ühiskonda vaadeldes otsivad nad teid, kuidas meedia teeb inimesi võõramaks ja müüb popkultuuri. Kriitilise ja empiirilise koolkonna konflikt on tänapäevani väga tugev. Kriitiline teooria
annaabi.ee 
