1. Kannatlikkus Kiirem teenindus pole alati parim teenindus. Jah.. peamiselt vajame kannatlikkust just siis kui klient tuleb meie juurde pahasena või rahulolematuna teenuse või kaubaga. Kanna hoolt selle eest, et süvened probleemi ning ei saada klienti kohe uksest välja. 2. Tähelepanelikkus Oskus tõeliselt oma klienti kuulata on oluline väga mitmel põhjusel. Kui soovid oma toodet või teenust arendada, saad parima tagasiside tarbijalt. 3. Selge kommunikatsioonioskus Keskendu kliendi vajaduste väljaselgitamisele ja lahenduste pakkumisele. 4. Toote tundmine Teenindajal peavad olema teadmised toote kohta. Muidu on väga keeruline lahendada kliendi probleeme ning vastata kliendi küsimustele. 5. Positiivse tooni kasutamisoskus Positiivse tooni kasutamine on väga oluline veenmisoskuse juures.Selle asemel, et keskenduda negatiivsele, pööra tähelepanu positiivsele ning sellele, mida saad ära teha. 6. Näitlemisoskused
Esimesed emotsioonid jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, seoses sünniga on negatiivsed, aga juba esimese kuu lõpus tekib naeratus seoses elavnemisreaktsiooniga. -2a- Peamiseks tegevusliigiks 2. eluaastal ongi ettekujutamine, põhjus-tagajärg-seoste otsimine.Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. esemeline tegevus, mille käigus laps tutvub esemete erinevate omadustega. Jätkub sensoorne areng. Teine eluaasta on (oluline) tähtis etapp Erikson- Eriksoni põhimõiste – identiteet, eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus (sensitivne periood). -3a- Suureneb närvisüsteemi töövõime ja aktiivne ärkvelolek pikeneb 6-7 tunnini ööpäevas
Piaget tõi välja, et inimese teadvuses on võimalik eristada kolme erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine. Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus- tagajärg-seoste otsimine. Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. Kogu kognitiivne aerng toimub Piaget´i arvates erinevates etappides, mis on seotud inimese vanusega (vt. Mõtisklused/küsimused, Kognitiivse arengu etapid). Sensomotoorne (0-2 aastani) - tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Oskavad luua juba toimingute ja tegude tagajärgi.
probleemilahendamisele. Veel üheks oluliseks baasoskuseks on eneseteadvustamine ehk oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on midagi, mis ühel eestvedajal peavad olemas olema. Tähtis on, et inimesel, kes on juht kui liider, omaks vajalikke teadmisi, eelnimetatud oskusi ja käitumist. Tulemuslikkus ja töötajate rahulolu sõltuvad juhi erinevatest käitumismudelitest ehk millist liidri käitumist soovitakse ühes juhis näha. Kui on tekkinud probleem, vaadatakse esimese asjana juhi kui liidri poole ning oodatakse, kuidas tema reageerib
Siis ei mõistaks ühiskonna käitumise mõjutavaid reegleid, kombed, tavad, tähtsuse mõistmine vms. Kuulmine, see on praktiliste vahenditega tutvumine selleks, et juhtida inimestevahelist dialoogi ja vahetada teiste inimestega infot nii töises kui igapäevaelus. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis teevad sellise teabe kättesaadavaks. Absoluutselt igas töövaldkonnas vajavad inimesed oskust kuulata, see on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Sest kuulamine pole seotud mitte ainult inimese meelega, vaid ka kommunikeerumisega üldiselt – aktiivse kuulamise oskus on tegelikult palju laiem, kui sageli arvame. See hõlmab nii rääkimist, teise poole ärakuulamist, ühesõnaga sideme loomist iseenda ja oma kaastöötaja või kliendi vahel. a. Aktiivne kuulamine See on tööalase edu üks võtmeküsimus, kuna see õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega isegi töised tegemised kokku viivad
informatsiooni saamata ning inimesed ei pruugi märgata lähenevaid probleeme. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid ja nende arusaamu. Et olla hea kuulaja, tuleb loobuda oma eelarvamustest, kinnisideedest ja enesekesksusest. Tuleb vaatada probleemi teise inimese vaatepunktist. (Saareväli, 2011) 1. AKTIIVNE KUULAMINE Igas valdkonnas vajavad inimesed oskust kuulata. See on ühiskonnas elu jaoks hädavajalik kommunikatsioonioskus. Aktiivne kuulamine hõlmab sideme loomist. Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused:
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
kandideerima. · Värbamise ja valikuprotsessi planeerimine: - piisav aeg ja rahaline kulu värbamiseks; - õige allikas/ otsingukanal ja värbamismeetod sihtgrupini jõudmiseks; - valmisolek põhjalikuks valiku- ja hindamiseprotsessiks; - valmisolek töötaja sisseelamisperioodiks. · Värbamiskvaliteet ehk hindamise professionaalsus: - kommunikatsioonioskus, efektiivsed hindamismeetodid; - teadmised ja oskused hindamiste korraldamisel ja tulemuste analüüsimisel; - tehniline tugi värbamisinfo andmehalduses ja analüüsis; - tagasiside värbamisele ning pidev protsessi ja professionaalsuse arendus. Personali värbamine ja valik 7 1.2. Tööpakkumise koostamine